Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik toetab hooldekodusid nakkushaiguste leviku tõkestamisel

„Hooldekodudes levib nakkus kiiresti, seda eriti olukorras, kui ruumilahendus ja sisustus ei toeta haigete ja tervete klientide eraldamist ning ei võimalda korraldada osakondade tööd ümber tulenevalt karantiininõuetest. Sageli puuduvad ka eraldi ruumid külaliste vastuvõtmiseks, tervishoiuteenuse osutamiseks, näiteks õe tööruum, koristusvahendite ruum, puhta pesu ja üleriiete hoiuruum. Ka liiga suur klientide arv magamistoas on osades hooldekodudes probleemiks,“ selgitas hooldekodude olukorda sotsiaalkaitsem
„Hooldekodudes levib nakkus kiiresti, seda eriti olukorras, kui ruumilahendus ja sisustus ei toeta haigete ja tervete klientide eraldamist ning ei võimalda korraldada osakondade tööd ümber tulenevalt karantiininõuetest. Sageli puuduvad ka eraldi ruumid külaliste vastuvõtmiseks, tervishoiuteenuse osutamiseks, näiteks õe tööruum, koristusvahendite ruum, puhta pesu ja üleriiete hoiuruum. Ka liiga suur klientide arv magamistoas on osades hooldekodudes probleemiks,“ selgitas hooldekodude olukorda sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega üldhooldekodu teenuse osutajad saavad küsida toetust nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, sealhulgas teenusekohtade toimepidevuse parandamiseks, tulekahjuohu vähendamiseks ja elektrienergia varustuskindluse parandamiseks. Toetuse maht on neli miljonit eurot, millega on kavas toetada enam kui 100 hooldekodu kohandamist.

COVID-19 pandeemia ajal on nakkuse levik hooldekodudes olnud suur. Eelmise aasta oktoobri lõpust tänavu jaanuari keskpaigani nakatus hooldekodudes 1194 elanikku, mis moodustab 12% elanikest.

„Hooldekodudes levib nakkus kiiresti, seda eriti olukorras, kui ruumilahendus ja sisustus ei toeta haigete ja tervete klientide eraldamist ning ei võimalda korraldada osakondade tööd ümber tulenevalt karantiininõuetest. Sageli puuduvad ka eraldi ruumid külaliste vastuvõtmiseks, tervishoiuteenuse osutamiseks, näiteks õe tööruum, koristusvahendite ruum, puhta pesu ja üleriiete hoiuruum. Ka liiga suur klientide arv magamistoas on osades hooldekodudes probleemiks,“ selgitas hooldekodude olukorda sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ministri sõnul aitab riigi pakutud tugi kaasa hooldekodude kohandamisele nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning võimaldab nakkusohutuid tööolusid hooldekodu personalile ning elamis- ja hooldustingimusi hooldekodu klientidele ja klientidega kokku puutuvatele külastajatele.

2019. aasta novembritormi tulemusel oli Lõuna-Eestis osa tarbijatest enam kui 72 tundi kütte, vee ja kanalisatsioonita. Kuna hooldekodu elanikud on vanemaealised, erinevate terviseprobleemidega ning vähe liikuvad inimesed, tähendab see, et eriti oluline on kindlustada neile stabiilne, ligipääsetav ja ohutu keskkond. Hooldekodudes on oluline tagada pidev elektrienergiaga ja veega varustatus, mis tähendab näiteks hooldekodus elektrienergia tagavaratoite, sealhulgas elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme kasutusele võtmise valmiduse loomist.

Euroopa Liidu REACT-EU vahenditest määruse „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ alusel võib toetatavaid tegevusi teostama hakata määruse jõustumisest. Taotluste esitamine on jooksev, st taotlusi vaadatakse üle ja rahuldatakse nende saabumise järjekorras kuni eelarve vabade vahendite täitumiseni.

Struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkond avatakse toetuste taotluste eeltäitmiseks 08.09.2021. Taotlusi saab esitama hakata alates 04.10.2021.

E-toetuse keskkonnas taotluste esitamise kohta on planeeritud infopäev 15.09.2021, mille kohta annab täpsemat infot Riigi Tugiteenuste Keskus oma kodulehel (E-toetus (struktuurifondid.ee).

2020. aasta lõpus oli Eestis 177 väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavat asutust 9989 teenuskohaga (2019. a vastavalt 174 ja 9709). Omaniku liigi järgi oli 85 üldhooldusteenust osutava asutuse omanik kohaliku omavalitsuse üksus, 85 teenust osutavat asutust kuulus Eesti eraõiguslikule isikule, 6 riigile ja 1 välismaa eraõiguslikule isikule.

Toetust antakse avatud taotlusvooru kaudu, mille maht on kokku 4 miljonit eurot, millega on kavas toetada enam kui 100 hooldekodu kohandamist. Omafinantseeringu nõuet projektitaotlustele ei ole.

Meetme tegevuse kohta lisainfo sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.

„Tõhustusdoosiga on tänaseks vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest, kelle puhul on tõhustusdoos immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste järgi näidustatud. Neid arve on saatnud ka madalad haigestumiste ja haiglasse sattumise näitajad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

66 hooldekodu on saanud kõrge vaktsineerituse eest toetust

Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 66 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Toetuse saamiseks peab vähemalt 90 protsenti töötajatest olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.