Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riik toetab hoolduskoormuse vähendamist

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
„Omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamine on esmatähtis,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Valitsuskabinet kiitis täna heaks sotsiaalkaitseminister Kaia Iva esitatud ettepanekud hoolduskoormuse vähendamise toetamiseks aastatel 2018–2021. Esmaste abinõudena on plaanis toetada päeva- ja nädalahoidu vaimse alaarenguga sügava liitpuudega inimestele, dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimist ning sügava puudega inimese töötavale pereliikmele täiendava puhkuse võimaldamist.

„Omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamine on esmatähtis,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Väheneva ja vananeva rahvastikuga ühiskonnas on vaja lahendusi pikaajalise hoolduse kestlikuks rahastamiseks, sest suure hoolduskoormusega inimesed võivad lisaks tööturult kõrvale jäämisele sattuda ka ise abivajajateks ning see on surve kogu ühiskonnale.“

Eesti tööjõu-uuringu andemetel on hoolduskoormus 30 000 naisel ja 17 000 mehel, kellest 6% ei tööta või töötavad osaajaga tugiteenuste puudumise tõttu.

„Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine annab pereliikmele võimaluse lähedase hooldamise kõrvalt ka tööl käia. Näiteks annavad uued teenuskohad dementsuse diagnoosiga eakatele võimaluse tagada neile asjatundlik abi ja tugi hooldekodus. Samal ajal vabastab see pereliikmed hoolduskoormusest,“ ütles minister Iva. „Lisaks soovime luua alused sotsiaal- ja tervisevaldkondade vahel edaspidi senisest enam koordineeritud teenuste pakkumiseks. Nii vähendame dubleerimist ja ebamõistlikke kulutusi.“    

Hoolduskoormuse vähendamise esmaseid abinõusid rahastatakse aastatel 2018– 2021 kokku 16,4 miljoni euro ulatuses. Kohalikud omavalitsused said 2016. aastal taotleda toetust omastehooldajate tugiteenuste, näiteks koduteenuse või tugiisikuteenuse, arendamiseks. Selleks oli Euroopa Sotsiaalfondist projektidele ette nähtud 5,3 miljonit eurot. Toetuse saajate nimekiri on kättesaadav SA Innove kodulehelt.

Hoolduskoormuse vähendamise abinõude analüüs ja ettepanekud aastateks 2018– 2021 on osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2016– 2019. Vabariigi Valitsus arutab käesoleva aasta lõpus, kuidas kujundada pikaajalise hoolduse süsteem ja rahastamine tulevikus.

14. september 2017

Veel uudiseid samal teemal

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.

„Tõhustusdoosiga on tänaseks vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest, kelle puhul on tõhustusdoos immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste järgi näidustatud. Neid arve on saatnud ka madalad haigestumiste ja haiglasse sattumise näitajad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

66 hooldekodu on saanud kõrge vaktsineerituse eest toetust

Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 66 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Toetuse saamiseks peab vähemalt 90 protsenti töötajatest olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.