Sa oled siin

Riik toetab Ida-Virumaal sotsiaalteenuste arendamist

„Ida-Virumaal tuleb muuta kättesaadavamaks piiratud liikumisvõimega inimestele vajalikud ning vaimse tervisega seotud teenused, et tekiks ühtne ja hästi kättesaadav sotsiaalteenuste võrgustik,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
„Ida-Virumaal tuleb muuta kättesaadavamaks piiratud liikumisvõimega inimestele vajalikud ning vaimse tervisega seotud teenused, et tekiks ühtne ja hästi kättesaadav sotsiaalteenuste võrgustik,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Sotsiaalministeerium ja Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused viivad koostöös läbi arendusprogrammi pilootprojekti, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi sotsiaal- ja hoolekandeteenuste arendamisel.

Programmi tulemusena peaks paranema Ida-Virumaa kohalikes omavalitsustes sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, samuti suurenema koostöö ja kogemuste vahetamine erinevate omavalitsuste ning tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel.

„Ida-Virumaal tuleb muuta kättesaadavamaks piiratud liikumisvõimega inimestele vajalikud ning vaimse tervisega seotud teenused, et tekiks ühtne ja hästi kättesaadav sotsiaalteenuste võrgustik,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ida-Virumaal on puuetega inimeste osakaal kõrge ja kasvutendentsis kõikides vanuserühmades. Seetõttu on oluline, et sealsetes omavalitsustes pakutaks hoolekandelist abi võrdväärse kvaliteedi ja kättesaadavusega ning sotsiaalvaldkonna töötajad jõuaksid iga üksiku abivajajani.“

Programmi eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi koostöös partneritega looma uusi ja edendama olemasolevaid sotsiaalhoolekande valdkonna koostöövõrgustikke, samuti julgustada KOVe rakendama sotsiaalteenuste pakkumisel uuenduslikke lahendusi. Oluline on suurendada ka Ida-Virumaa omavalitsuste osalust ESF-i meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ rahastatavas avatud taotlusvoorus sotsiaalteenuste arendamiseks ja uute teenuste osutamiseks.

Ida-Virumaa arendusprogramm on riigi esimene katseprojekt, mille eesmärk on toetada ühte regionaalset piirkonda sotsiaalteenuste strateegilisel planeerimisel ja teenuste kättesaadavuse parandamisel. Arendusprogramm sisaldab nõustamisi, koolitusi ja  teenusedisaini metoodika rakendamist.

Sotsiaalministeerium teeb pärast katseprojekti järeldused, kas piirkondlik lähenemine töötab ja kas seda on vajalik ka edaspidi rakendada. 

Programm kestab 31. märtsini 2021 ja seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Arendusprogrammi infopäevad toimuvad 25. augustil Jõhvi Kontserdimajas ja 26. augustil Narvas Vaba Laval kell 11-17. Infopäevadele on oodatud kohalikud omavalitsused ja nende partnerid, kellel on huvi uue programmi vastu ning kes soovivad kaasa rääkida ja anda oma panuse Ida-Virumaa sotsiaalvaldkonna arengus.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
08.10.2020

Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse tööandjatel töökeskkonna nõuete täitmist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt arendatav Tööinspektsiooni e-teenuseid koondav infosüsteem (TEIS) lubab tulevikus ettevõtjatel töökeskkonna riskianalüüse Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianalüüs tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.

06.10.2020

Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja

Sotsiaalministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele kooskõlastamiseks bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise eelnõu. Muudatustega uuendatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite ohurühmade loetelu, kuhu lisanduvad uued bioloogilised ohutegurid, näiteks koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused võimaldavad nõuetekohaselt kaitsta töökohtadel töötajate tervist ja tagada ohutust viiruse leviku ajal.