Sa oled siin

Riisalo ja Kersna alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“
„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

Reformi käigus on plaanis ühendada sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi tulenevalt nende terviklikest vajadustest. Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha.

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“

Mõlema valdkonna ministrite osalusel ja heakskiidul otsustati, et järgmisel nädalal moodustatakse valdkondade ülene töögrupp, mille ülesandeks on järgneva kahe aasta jooksul teha olulisi samme ja muudatusi nii seadusloomes kui praktikas, et teenuste kättesaadavuses saaks esikohale laste ja perede vajadused, väheneks erivajadustega ja abivajavate laste vanemate koormus toetavate teenuste taotlemisel ning tekiks selge fookus laste probleemide varajasele märkamisele ja abistamisele.

“Me teame, et lasteaedades ja koolides on tugipersonali puudu. Samas on haridusasutused head kohad, kus mugavalt ja varakult lastele vajalikke tugiteenuseid pakkuda. Seda saame teha vaid koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel, et vähendada dubleerimist. Oluline on hoida fookuses laps ja tema vajadused,”  ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Ministrid sõnastasid suulise koostööleppe tegutseda ühiselt laste ja perede huvides, et reformi tulemusel paraneks abi kättesaadavus ning väheneks killustatus sotsiaal,- tervishoiu- ja haridussüsteemi vahel.

Kohtumisel osalesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, alus- ja põhihariduse, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, haridus- ja noorteameti juht Ulla Ilisson, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov, sotsiaalministeeriumi erivajadusega laste tugisüsteemi poliitikajuht Liina Lokko, sotsiaalkaitseministri nõunik Anniki Lai ning haridus- ja teadusministri nõunik Ann Leppimann.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Tänasest saab taotleda sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektidele rahastust

Sotsiaalministeerium avab täna, 16. aprillil, sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektide taotlusvooru, mida rahastatakse hasartmängumaksu laekumisest. Taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot.

„Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapsele puude raskusastme kujunemise ennetamiseks vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Riik täiendas harvikhaiguste loetelu ja rohkem lapsi hakkab saama toetust

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega laiendatakse senist harvikhaiguste loetelu kuue diagnoosi võrra. Nende harvikhaiguste puhul makstakse sotsiaaltoetust ka lastele, kel puude raskusaste pole veel välja kujunenud.