Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riisalo: vähendame pensionite ebavõrdsust ning soodustame inimeste püsimist tööturul aktiivsena

„Pean oluliseks ebaõiglaste sooduspensionite maksmise lõpetamist ning aktiivsete tööturumeetmete toetamist, et aidata inimestel kauem püsida tööturul aktiivsena," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Foto: sotsiaalministeerium
„Pean oluliseks ebaõiglaste sooduspensionite maksmise lõpetamist ning aktiivsete tööturumeetmete toetamist, et aidata inimestel kauem püsida tööturul aktiivsena," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Foto: sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeeriumis valminud ja partneritele kooskõlastamiseks saadetud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohaselt on plaanis muuta senist sooduspensionite maksmise korraldust nii, et see soodustaks senisest enam inimeste tööturul aktiivsena püsimist ning vähendaks sooduspensionite maksmisest tulenevat ebavõrdsust.

Need muudatused ei puuduta inimesi, kes juba saavad soodustingimustel või väljateenitud aastate pensioni või kellel on soodusstaaž täis teenitud, seega on üleminek pensionisüsteemi korrastamisel pikemaajalisem.

„Pean oluliseks ebaõiglaste sooduspensionite maksmise lõpetamist ning aktiivsete tööturumeetmete toetamist, et aidata inimestel kauem püsida tööturul aktiivsena. Praegune korraldus võimaldab mõnedel kutsealadel hakata saama pensioni juba ka 40-ndates eluaastates ning samal ajal edasi töötada. Selliste ametialade töötajad võtavad pensionisüsteemist välja rohkem, kui teised pensionärid, 20-protsendiline pensionikindlustuse makse on aga kõigile võrdne. Kui sooduspensionite maksmisest loobuda, saaks kõigile vanaduspensionäridele maksta aastas 140 eurot rohkem pensioni,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Lisaks sisaldavad seadused ENSV ajast pärinevaid nimekirju sooduspensioni õigusega kutsealadest ja ametitest, mille pidajaid tänapäeval enam ei ole või mille töö iseloom on oluliselt muutunud. Kiirelt ja pidevalt muutuva töömaailma tõttu on mõistlik nimekirjadest loobuda. Tööturul aktiivsena püsimiseks või töötamisest tingitud tervisekahju hüvitamiseks tuleb kasutada kaasaegseid lahendusi, nagu tööturukoolitused ja töötuskindlustushüvitised, töövõimetoetus, tööandja makstav kahjuhüvitis, tööandjapensioni kogumise soodustamine kolmandasse sambasse,  ning juba selle aasta algusest kehtiv võimalus töötamise kõrvalt minna viis aastat varem paindlikule vanaduspensionile.“

Väljatöötamiskavatsuses on sooduspensionitest loobumisel pakutud kolm lahendusvarianti. Neist esimene näeb ette, et soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide saamiseks saab vajalikku staaži 12,5-aastase ja väiksema staažinõude korral koguda 2030. aasta lõpuni, pikema staažinõude korral 2036. aasta lõpuni.

Teise lahendusena näeb VTK ette, et muudatuse jõustumisest määratakse ja makstakse inimesele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime ja kellel on hinnatud tööga seotud töövõime vähenemine, uut nn tööõnnetus-kutsehaigustoetust (edaspidi kutsehaigustoetus). Toetust makstakse lisaks töövõimetoetusele ja selle saamise õigus ei sõltu ametist ega tegevusvaldkonnast. Uue toetuse loomisega kaob võimalus sooduspensioniks vajaminevat staaži koguda.

Kolmanda võimalusena pakub dokument lahendust, kus esimest alternatiivi saaks täiendada selliselt, et pärast üleminekuaega jäävad sooduspensionid endiselt alles Ida-Virumaa olulisemates tootmisalades, teistes valdkondades sooduspensionid kaovad. See jätaks reformist puutumata keerulisemas olukorras olevad Ida-Virumaa tööstused ja nende töötajad, aga samas jätaks alles ebavõrdsust tekitavad soodusnimekirjad koos teiste kaasuvate probleemidega. Sooduspensionite täiendavad kulud jääksid u 1/3 ulatuses alles.

Eelmisel aastal oli soodustingimustel vanaduspensionide saajaid Eestis 31 130 ja nendele makstava varasema pensioni täiendav kulu, so kulu üldise pensionieani, oli 33 miljonit eurot aastas. Väljateenitud aastate pensionite saajaid oli 2530 ja nendele makstava varase pensioni täiendav kulu oli 10,2 miljonit eurot aastas.

Valitsuse tegevusprogrammis on sotsiaalkaitseministri ülesandeks analüüsida ja teha ettepanekud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide reformimiseks. Ettepanekud on sündinud koostöös sotsiaalpartneritega, pensioniskeemide muutmise ettepanekuid on arutatud vastavate erialaliitudega: Transpordi- ja Teetöötajate AÜ, Eesti Energiatöötajate AÜ Liit, Keemikute AÜ, Raudteelaste AÜ, Eesti Metsatöötajate AÜ, Meremeeste Sõltumatu AÜ, Eesti Teatriliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Tööandjate Keskliit, MTÜ Kuldliiga, Eesti Pensionäride Ühenduste Keskliit, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium ning lisaks Riigikogu fraktsioonidega.

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis ja anda tagasisidet kuni 12. novembrini 2021.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riik panustab erinevate asutuste koostöös igapäevaselt sellesse, et abivajajad teaksid, kuhu pöörduda ja saaksid kiiremas korras abi. See süsteem peab veelgi tõhusamaks muutuma,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo, Lauri, Jaani ja Liimets: naistevastane vägivald mõjutab tugevalt ka lapsi ja lähedasi

Täna on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, millega juhitakse tähelepanu vägivalla kahjudele naiste ja tüdrukute seas ning selle vähendamisele ja ennetamisele.

„Töötamine peab olema vaba valik, mitte sundkäik, et pääseda vaesusesse langemisest,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021

Riisalo erakorralise pensionitõusu eelnõu esimesel lugemisel: ka vanemas eas peab säilima isiklik otsustusvabadus

Erakorralise pensionitõusu eelnõu sai eile riigikogus esimesel lugemisel heakskiidu. Sellega suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Samm läheb 2023. aastal maksma 63 miljonit eurot, tuues koos aprillikuise pensionite indekseerimisega kaasa keskmine vanaduspensioni tõusu tänasega võrreldes ligi 100 eurot, 654 euroni.