Sa oled siin

Solman, Aeg ja Kiik: toetame lapsi ja julgustame neid rääkima

„Laste seksuaalse väärkohtlemise ärahoidmiseks saavad kõik täiskasvanud palju ära teha –  lapsevanemana saame anda lapsele turvatunnet ja eakohaseid teadmisi lähisuhetest ning pereliikme või kõrvalseisjana saame tähele panna ohumärke ja neile reageerida,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
„Laste seksuaalse väärkohtlemise ärahoidmiseks saavad kõik täiskasvanud palju ära teha – lapsevanemana saame anda lapsele turvatunnet ja eakohaseid teadmisi lähisuhetest ning pereliikme või kõrvalseisjana saame tähele panna ohumärke ja neile reageerida,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik

Täna on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega juhime tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest. Tänavu keskendutakse sellele, kuidas vanemad saavad last toetada teemadel, millest ei ole alati lihtne rääkida.

Justiitsministeeriumi tellimusel selle aasta kevadel valminud uuringust „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakud ja kogemused“ selgus, et noorte hinnangul räägitakse seksuaalse väärkohtlemise teemadest nendega liiga vähe. Vaid 4% vastanutest pidas seda täiesti piisavaks ja 19% pigem piisavaks, samas kui 57% noortest tahaks sel teemal avatumat suhtlust. Neljandik lastest vastas, et tahaks sel teemal rääkida oma vanematega.

Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul on tähtis, et vanemad tunneksid ära ohtliku olukorra, oleksid valvsad ja märkaksid ka kõige väiksemat muutust lapses ning probleemi korral ulataks talle abikäe. „Julgustage lapsi rääkima ja kuulake neid seejuures tähelepanelikult. Kutsun üles kõiki märkama, aitama ja uskuma neid, kes end alati ise abistada ei oska või ei tea, kust tuge leida,“ märkis Solman.

„Lapsevanem saab anda lapsele turvatunde ja aidata kaasa sellele, et laps oskaks ohuolukorda ära tunda. Seetõttu juhime sel aastal sotsiaalmeedias uuringust pärinevate laste enda öeldud tsitaatide abil vanemate tähelepanu sellele, et nad oleks olemas, kui laps seksuaalsuse teemadel rääkida soovib, kuulaks lapse muret ja usuks teda,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

„Laste seksuaalse väärkohtlemise ärahoidmiseks saavad kõik täiskasvanud palju ära teha –  lapsevanemana saame anda lapsele turvatunnet ja eakohaseid teadmisi lähisuhetest ning pereliikme või kõrvalseisjana saame tähele panna ohumärke ja neile reageerida,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Samuti on oluline pakkuda väärkohtlemist kogenud lastele kiiresti vajalikku abi. Seksuaalne väärkohtlemine kahjustab lapse psüühikat ja võib seeläbi mõjutada tema käitumist ka täiskasvanueas, mistõttu tuleb lapsele anda kiiret ja tundlikku abi traumast taastumiseks.“ Sotsiaalministri sõnul on väga oluline, Eesti on sellest aastast kolmes piirkonnas kaetud lastemajadega, mis on loodud seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks ja võimaldavad koondada ühe katuse alla kõik vajalikud toimingud, alates lapse ärakuulamisest kuni hilisemate toetavate tegevusteni.

Märka, kuula ja usu last! https://www.youtube.com/watch?v=9MfRXhGzkts&app=desktop. Sotsiaalkindlustusameti video valmimisele aitasid kaasa Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia eriala tudengid.

Hädaohus olevast lapsest, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist või väärkohtlemise kahtluse korral, tuleb teatada hädaabinumbril 112.

Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu.

Lasteabitelefonilt saab küsida ka nõuandeid. Võib vestelda ka kirjutades, lasteabi.ee lehel. Nõu saab küsida 24/7.

Pöörduda saab ka Lastemaja poole, mis on lapsesõbralik ja turvaline koht, kuhu saavad pöörduda kõik, kellel on infot lapse seksuaalsest väärkohtlemisest või kellel on selline kahtlus. Lastemaja on paik, kus spetsialistid aitavad lapsel rahulikult ja turvaliselt kogetuga toime tulla. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lastemajaga saab ühendust, kui helistad lasteabitelefonil 116 111.

Lapsevanemad saavad nõu lehelt www.tarkvanem.ee.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem selleks, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele. Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad on, piisavalt – täna (14.05) kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.
14.05.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39aastastele

Vähemalt 30aastased inimesed saavad COVID-19 vastu vaktsineerimiseks digiregistratuuris aega broneerima hakata alates laupäevast, 15. maist.

"Töötajate tervise kaitseks tuleb pidevalt hinnata töökeskkonnas esinevaid riske ning kohaldada meetmeid nende maandamiseks. Üheks võimalikuks maandamismeetmeks on kahtlemata ka isikukaitsevahendite õige kasutamine. Samuti on oluline vältida tööga seotud haigestumist, milleni võib viia kokkupuude erinevate ohtlike kemikaalidega. Seetõttu peab tööandja teadma, milliseid keemilisi ohutegureid töökeskkonnas esineb ning mis on nende mõju töötajate tervisele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
13.05.2021

Valitsus täiendas töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu ning täpsustas kasutatavate isikukaitsevahendite valimist

Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu uute ainete ja nende piirnormidega ning mitme aine senised piirnormid muudeti rangemaks. Täiendati ka isikukaitsevahendite valikloetelusid, mis annavad tööandjatele mittesiduvaid suuniseid isikukaitsevahendite valimisel. Muudatused võimaldavad tööandjatel tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel.