Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalkaitseminister arutab riigikogu fraktsioonidega pensioniebavõrdsuse vähendamise ja inimeste tööturul aktiivsena püsimise võimalusi

„Pean oluliseks, et inimesed püsiksid tööturul aktiivsed, selleks on loodud mitmeid erinevaid tööturutoetusi ning ümber- ja täiendõppe võimalusi, mida saavad kasutada ka töötavad inimesed. Samuti tuleb tegeleda sooduspensionitest tuleneva ebavõrdsusega. Esimesel võimalusel teen ka valitsuskabinetile ettepaneku arutada neid ettepanekuid,“ avas minister Signe Riisalo kohtumiste peamise sisu.

Sotsiaalkaitseminister arutab riigikogu fraktsioonidega pensioniebavõrdsuse vähendamise ja inimeste tööturul aktiivsena püsimise võimalusi

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo alustab sel nädalal teistkordseid kohtumisi riigikogus esindatud erakondade fraktsioonidega, et arutada võimalusi, kuidas vähendada ebavõrdsust pensionisüsteemis ning soodustada inimeste tööturul aktiivsena püsimist.

„Pean oluliseks, et inimesed püsiksid tööturul aktiivsed, selleks on loodud mitmeid erinevaid tööturutoetusi ning ümber- ja täiendõppe võimalusi, mida saavad kasutada ka töötavad inimesed. Samuti tuleb tegeleda sooduspensionitest tuleneva ebavõrdsusega. Esimesel võimalusel teen ka valitsuskabinetile ettepaneku arutada neid ettepanekuid,“ avas minister Signe Riisalo kohtumiste peamise sisu.

Sotsiaalministeeriumis on valmimas seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, kuhu on koondatud ettepanekud soodustingimustel vanaduspensionite ja väljateenitud aastate pensionite süsteemi muutmiseks. „Need muudatused ei puuduta neid inimesi, kes juba saavad soodustingimustel või väljateenitud aastate pensioni või kellele on soodusstaaž täis teenitud, seega on üleminek pensionisüsteemi korrastamisel pikemaajalisem,“ lisas minister.

Soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus lubavad jääda pensionile 5 või 10 aastat enne üldist pensioniiga, mõnede kutsealade puhul ka ilma vanusenõudeta, kui on omandatud pensioni määramiseks vajalik staaž. Viimasel juhul võib jääda pensionile ka nooremalt kui 40 aastat. 2020. aastal oli soodustingimustel vanaduspensionide saajate arv 31 130 ja nendele makstava varasema pensioni täiendav kulu, so kulu üldise pensionieani, oli 33 miljonit eurot aastas. Väljateenitud aastate puhul oli saajate arv 2530 pensionäri ja nendele makstava varase pensioni täiendav kulu oli 10,2 miljonit eurot aastas.

Eelmise sajandi keskpaigast pärinevatel nimekirjadel põhinevate sooduspensionite reformimine aitab muuta pensionisüsteemi õiglasemaks. Nõukogude Liidus oli sooduspensionite ametialadel kõrgem sotsiaalmaks, kuid Eesti Vabariigis finantseeritakse kõiki pensione 20%-lise sotsiaalmaksu vahenditest. Sooduspensionäridel on varasema pensionile jäämisega õigus saada pensionisüsteemist pensioniea jooksul rohkem pensioniraha kui nn tavapensionäridel. Kõigile võrdse sotsiaalmaksu määra juures tähendab see, et sooduspensionid makstakse põhimõtteliselt kinni teiste pensionäride pensioni arvelt. Näiteks oleks saanud 2020. aastal sooduspensionide täiendava kulu eest anda igale vanaduspensionärile üle 140 euro ühekordset toetust igal aastal.

Täna leiavad aset kohtumised Isamaa ja Reformierakonna fraktsioonidega, järgmisel nädalal toimuvad kohtumised teiste riigikogus esindatud erakondade fraktsioonidega.

Valitsuse tegevusprogrammis on sotsiaalkaitseministri ülesandeks analüüsida ja teha ettepanekud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide reformimiseks. Ettepanekud on sündinud koostöös sotsiaalpartneritega, pensioniskeemide muutmise ettepanekuid on arutatud vastavate erialaliitudega: Transpordi- ja Teetöötajate AÜ, Eesti Energiatöötajate AÜ Liit, Keemikute AÜ, Raudteelaste AÜ, Eesti Metsatöötajate AÜ, Meremeeste Sõltumatu AÜ, Eesti Teatriliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Tööandjate Keskliit, MTÜ Kuldliiga, Eesti Pensionäride Ühenduste Keskliit, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riik panustab erinevate asutuste koostöös igapäevaselt sellesse, et abivajajad teaksid, kuhu pöörduda ja saaksid kiiremas korras abi. See süsteem peab veelgi tõhusamaks muutuma,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo, Lauri, Jaani ja Liimets: naistevastane vägivald mõjutab tugevalt ka lapsi ja lähedasi

Täna on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, millega juhitakse tähelepanu vägivalla kahjudele naiste ja tüdrukute seas ning selle vähendamisele ja ennetamisele.

„Töötamine peab olema vaba valik, mitte sundkäik, et pääseda vaesusesse langemisest,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021

Riisalo erakorralise pensionitõusu eelnõu esimesel lugemisel: ka vanemas eas peab säilima isiklik otsustusvabadus

Erakorralise pensionitõusu eelnõu sai eile riigikogus esimesel lugemisel heakskiidu. Sellega suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Samm läheb 2023. aastal maksma 63 miljonit eurot, tuues koos aprillikuise pensionite indekseerimisega kaasa keskmine vanaduspensioni tõusu tänasega võrreldes ligi 100 eurot, 654 euroni.