Sa oled siin

Sotsiaalkaitseminister kutsus kokku vaimse tervise staabi ja suunab valdkonda lisaraha

Foto: visitestonia.com
Foto: visitestonia.com

Vaimse tervise ja psühholoogilise abi parema kättesaadavuse tagamiseks kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku ametkondliku staabi ning ekspertidest mõttekoja, et aidata inimesi paremini vaimse tervise abini. Vaimse tervise teenustele suunatakse lisaeelarvest 2,85 miljonit eurot ning kohalikele omavalitsustele tugiteenuste pakkumiseks 15 miljonit eurot.  

Valitsuses tehtud kokkuleppe alusel moodustas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo staabi hädaolukorras vaimse tervise meetmete koordineerimiseks ja rakendamiseks. Staapi kuuluvad erinevate ametkondade esindajad ning seda nõustab vaimse tervise ekspertidest ja teadlastest koosnev mõttekoda.  

“Kriisi foonil on inimeste stressitase tõusnud, keskmisest enam esineb pinget nooremates vanuserühmades, aga tuge vajavad ka näiteks distantsõppel olevate lastega pered, isolatsiooni jäänud vanemaealised, töö kaotanud inimesed. Suurt koormust tunnevad praegu paljud eesliinitöötajad, olgu need meditsiini-, sotsiaal- või haridussektoris, aga ka politseis,” selgitab minister Riisalo.

Riisalo tõdeb, et vaimse tervise teemadele ei ole Eestis piisavalt rõhku pandud. “Kitsaskohti teenuste kättesaadavusel on olnud aastaid, seda tuleb tunnistada, aga praegu peame töötama selle nimel, et Covid-19 kriisis jõuaks abi koheselt rohkemate inimesteni ning valmistuksime ka inimeste väsimusest tulenevalt vaimse tervise pikemaajalisteks mõjudeks," märgib minister.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees Anne Kleinberg ja Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Kirsti Akkermann tõdevad, et teatav stressireaktsioon kriisist tulenevatele keerulistele olukordadele on normaalne, kuid suur hulk inimesi vajavad ka praegu vaimse tervise abi ja teenuseid.

"Iseenesest on see normaalne stressireaktsioon ootamatule ja kontrollimatule olukorrale, kus inimesed muutuvadki ärevamaks. Ent oluline on mõista, et kui ühiskond hakkab kriisist väljuma, siis need inimesed, kelle vaimne tervis on saanud tugevamalt lüüa, vajavad võrdlemisi suures mahus abi. Just see hulk, kes saab kõvasti pihta, vajab hiljem väga suurt toetust," selgitab Akkermann ning rõhutab, et hetkel on oluline teha pingutusi vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamiseks.

Anne Kleinbergi sõnul on oluline, et probleemid ei süveneks ja me saame kõik olla oma lähedastele abiks märkamisel ja toe pakkumisel: “Sotsiaalsete suhete säilitamine usaldus- väärsete inimestega on heaolu jaoks oluline. Kui ei saa kohtuda, saame helistada ja tunda huvi, kuidas läheb,” märgib ekspert. “Iga ärevus või nukrus ei vaja eriarsti abi, küll aga peab riik suurendama esmatasandil psühholoogilise abi pakkumist. Psühhiaatrid ja nende meeskonnad on olemas ja aitavad, aga on ülim aeg, et abikäsi tuleb juurde selleks, et inimesed saaksid abi enne kui muredest saab haigus,” tõdeb Kleinberg.

Äsja moodustatud vaimse tervise staap koondab eri ametkondade valdkonna eest vastutavaid inimesi. Töö eesmärk on korraldada kiired ja tõhusad abimeetmed puudutatud sihtrühmadele; korraldada ekspertide, teenuseosutajate ja vabaühenduste kaasamine ning kommunikatsioon; organiseerida lisaeelarve kaudu tegevuste rahastamine; teha ettepanekuid vaimse tervise probleemidega seotud pikaajaliste mõjude leevendamiseks ning nõustada valitsuse liikmeid. 

Staap koordineerib tegevust ka teadusnõukojaga ning selle kõrvale luuakse vaimse tervise mõttekoda ekspertteadmiste koondamiseks ning innovatiivsete lahenduste väljapakkumiseks ning rakendusvõimaluste otsimiseks. Mõttekotta kuuluvad nii teadlased, spetsialistid kui ka ettevõtjad. 

Vaimse tervise abi paremaks kättesaamiseks suunab valitsus valdkonda lisaraha 2,85 miljonit eurot, millele lisandub 15 miljonit kohalikele omavalitsustele, mis muuhulgas võimaldab toetada esmatasandil haavatavaid gruppe kogukonnateenuste ja vaimse tervise abi pakkumisega. 

Psühhosotsiaalse heaolu ja vaimse tervise tugi: 

Praktilisi näpunäiteid ning vaimse tervise abiliinide ja veebinõustamise viited leiab siit.  
Telefoni teel saab psühholoogilist esmaabi üleriigilisel kriisitelefonil 1247, vastuseid antakse nii eesti, inglise kui ka vene keeles.

Taustainfo:

  • Vaimse tervise probleemid on kasvutrendis. Eelmisel aastal raporteerisid seni täiesti terved täiskasvanud 2,5-3 korda kõrgemaid (võrreldes 2014. aastaga) depressiooni, ärevuse ja vaimse kurnatuse sümptomeid. Depressiooni risk oli 46% inimestest. (Tartu Ülikooli stressiga toimetuleku uuring 2020). Teistes riikides läbi viidud uuringud näitavad sarnaseid tulemusi. 
  • Tartu Ülikooli stressiuuring (2020) näitas, et paremini tulid kriisis toime need inimesed, kes kasutasid rohkem erinevaid toimetulekumeetodeid - näiteks hoolitsesid enda baasvajaduste eest (uni, tervislik toit), liikusid värskes õhus, tegid endale meeldivaid tegevusi, leidsid elus ka nalja ja huumorit. 
  • Riigikantselei läbiviidav Covid-19 seireuuring märtsis 2021 näitab, et: kolmandik täiskasvanutest on suures või väga suures stressis; märtsi alguses tunnetasid stressi suurel või väga suurel määral kõige rohkem 25-34. aastased elanikud (46%), aga ka noored, 15-24-aastased (36%). Oluliseks stressi faktoriks on töö puudumine – tööd otsivatest ja töötutest inimestest on suurel või väga suurel määral stressis 48%.
  • Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suureneb vajadus vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toetuse järele lähiaastatel oluliselt.
  • Vaimse tervise vaates on haavatavamad grupid puuetega inimesed, psüühikahäirega inimesed, töötud ja majandusliku toimetulekuraskustega inimesed, distantsõppel olevate lastega pered, käitumisprobleemidega lapsed, sotsiaalses isolatsioonis olevad vanemaealised, lähisuhtevägivalla all kannatavad inimesed. Allikas VATEK ekspertarvamus.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?