Sa oled siin

​Sotsiaalkaitseminister: noorte vaimne tervis vajab eritähelepanu

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: „Mitte ükski noor ei tohiks jääda oma vaimse tervise murega üksi.“ Fotol kohtumine noortega Zoomi keskkonnas.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: „Mitte ükski noor ei tohiks jääda oma vaimse tervise murega üksi.“ Fotol kohtumine noortega Zoomi keskkonnas.

Eilsel kohtumisel sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga rõhutasid noorteorganisatsioonid vajadust pöörata erilist tähelepanu kriisis tugeva löögi alla sattunud noorte vaimsele tervisele, ka lapsevanemate olukord on keeruline.  

„Pean väga oluliseks, et laste ja noorte vaimse tervisega seotud tähelepanekuid ja muresid võetaks tõsiselt. On hea meel, et järjest enam on lapsed ja noored julgenud ka abi otsida ja märkavad oma sõprade muresid. Koolipsühholoogide abi on paljudele, kuid siiski mitte veel kõigile noortele kättesaadav ning neile tuleb luua rohkem võimalusi vaimse tervise abi saamiseks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Mitte ükski noor ei tohiks jääda oma vaimse tervise murega üksi.“

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise huvikaitse eestvedaja Birgit Malken tõdes, et noorte jaoks on oluline, et ka riigi tasandil nende muredesse tõsiselt suhtutakse. „Noorte vaimne tervis sai aasta tagasi eriolukorras tugeva löögi – pea pooled meie aasta taguses küsitluses osalenud noored tunnistasid, et tajusid enda vaimse tervise seisundi halvenemist seoses piirangute ja eriolukorraga. Vaimsete raskuste keskmes on paljude noorte jaoks enda mõtetega üksi jäämine ja muret tegi ka distantsõppega seotud ekraaniaja suurenemine ning huvitegevuse võimaluste vähenemine. Ka pere ja lähedastega seonduvalt tunti kodus lõksus olemise tunnet, mis tõi kaasa suurema hulga konflikte ning piiras võimalusi saada tuge, samal ajal tundsid paljud noored üksi jäätust ja toe puudumist,“ selgitas Malken, kes märkis, et ka sel aastal on plaanis läbi viia noorte vaimse tervise küsitlus.

Noored leidsid, et lapsevanematel tuleks rohkem tähelepanu pöörata nii laste kui enda vaimsele heaolule. Nende hinnangul on piirangute ja laste distantsõppe olukorras lapsevanematel praegu väga keeruline, mistõttu tuleb pakkuda ka neile rohkem infot ja nõustamist. Selleks on lähiajal Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut kavandamas teavitust lapsevanematele, et innustada neid nõu ja abi saamiseks helistama lasteabitelefonile (116111) või kasutama www.lasteabi.ee lehel olevat chati võimalust. Lapsevanemad leiavad lastekasvatusalaseid nõuandeid kriisiolukorras toimimiseks ka www.tarkvanem.ee lehelt.

Väga oluliseks peeti vajadust võtta erilise tähelepanu alla need noored, kellel oli juba enne kriisi raske ning mistõttu on nende vaimne tervis suurema löögi all. Näiteks, asendushooldusel olevad noored, kes on juba oma olukorrast tulenevalt traumeeritud, varasema psüühikahäire diagnoosiga ning suitsiidiriskis olevad või LGBT noored, kes kogevad niigi negatiivset tähelepanu ja kiusamist. Noorte jaoks on oluline, et täiskasvanud oskaksid tähele panna märke, mis võivad viidata noorte vaimse tervise probleemidele ning oskaksid neid aidata. Selleks tuleb laste ja noortega töötavaid spetsialiste rohkem koolitada. 

Kohtumisel osalesid Eesti Õpilasesinduste Liidu, LGBT noorte, Lastekaitse Liidu Noorte, Eesti Noore Vaimse Tervise liikumise, Eesti Noorteühenduste Liidu, MTÜ Suunatuli ja Haridus- ja teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad.

TAUST:

Eesti Noorte Vaimse Tervise liikumine viis 2020 aastal läbi uuringu, et kaardistada noorte muresid ja vajadusi eriolukorras, millega saab tutvuda siin: https://envtl.ee/noorte-mured-ja-vajadused-eriolukorras/

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?