Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalkaitseminister: pikem eluiga peab tähendama ka rohkem tervena elatud aastaid

Tervena elatud eluea lühenemine on ohumärk töökäte puuduse käes kannatava ja vananeva elanikkonnaga Eesti jaoks. On tähtis, et meie inimesed elaksid tervena võimalikult kaua, et säilitada töövõime ja elukvaliteet, püsida tööturul ja elada täisväärtuslikku elu ka kõrgemas eas, rääkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva täna, 2. juunil Nordea kontserdimajas toimuva tervisedenduse konverentsi avamisel. 

„Kõrgema oodatava eluea oleme praeguseks saavutanud tänu suurepärasele meditsiinile, kuid muret teeb tervena elatud eluiga – inimesed elavad kauem, kuid haigena. See on koorem nii inimesele endale kui ka laiemalt sotsiaalsüsteemile,“ ütles Kaia Iva. „Praegu läheb palju ressurssi tagajärgedega tegelemisele, kuid järjest enam peame igaüks võtma vastutuse iseenda eest ja terviseprobleeme ennetama näiteks tasakaalustatud toitumisharjumuste, suurema kehalise aktiivsuse ja varajase märkamisega. Tervislikumad toitumisvalikud on määrava tähtsusega.“

Sotsiaalkaitseminister rääkis konverentsil, et tervishoiu-, tööturu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja koostoime parandamiseks panustab riik e-lahendustesse. Senisest enam IT-lahendusi kasutades on riigil võimalik pakkuda mugavamaid teenuseid ning täpsemini hinnata kas või erinevate hoolekandeteenuste vajadust. „Suur vajadus on koduses keskkonnas toimetulekut toetavate ning kogukonnas elamist võimaldavate teenuste järele. Et meie inimesed saaksid vajalikku abi ning kauem elada tuttavas keskkonnas, tunda end koduselt ja väärikalt, peame panustama eri valdkondade lähendamisse, teenuste ja toetuste koostoimesse,“ rääkis Iva. 

„Tulevikuvaates ei saa mööda ka usaldusest. Me peame oma kvaliteetset meditsiinisüsteemi usaldama. Siin ma kutsun üles  tunnustama meie meditsiinitöötajaid ja mitte populariseerima ebateadust,“ lisas sotsiaalkaitseminister.

2017. aasta alguse seisuga oli Statistikaameti andmeil Eesti elanikest 60-aastased või vanemad 338 119 inimest. Aastatel 2009-2016 vähenes tervelt elatud eluiga Eesti meestel 1,4 ja naistel kolm aastat. Keskmine oodatav eluiga on naistel 82 ja meestel 73 aastat.

2. juunil toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mis tänavu keskendub vanemaealiste inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Konverentsi „Toetades tervena ja aktiivsena vananemist“ korraldavad Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Tallinna Ülikool ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esindus.

2. juuni 2017

Veel uudiseid samal teemal

„Euroopa Liidus tuleb tagada õiglased töötingimused, sh palk ning adekvaatne sotsiaalkaitse kõigile töötajatele nii liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest. Hoogu kogub ka platvormitöö, mis pakub inimestele väga erinevas vormis töötamise võimalusi tagamata samas alati piisavaid sotsiaalseid garantiisid, mis seab osa platvormitöötajad teistega võrreldes kehvemasse olukorda,“ sõnas tervise- ja tööminister Kiik.
25.09.2021

Kiik: Euroopa Tööjõuametist peab saama riikidele tugev partner üle-Euroopaliste tööjõu probleemide lahendamisel

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kohtus eile Eestis visiidil viibiva Euroopa Tööjõuameti (ELA) peadirektori Cosmin Boianguga, et arutada tööjõu piiriülese liikumise küsimusi EL-is ning ELA rolli ja võimalikku abi nende küsimuste lahendamisel. Oluliste teemadena käsitleti ka kolmandatest riikidest pärit tööjõu teemat ning platvormitöö üha aktiivsema kasutamisega seotud küsimusi.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.