Sa oled siin

Sotsiaalkaitsesse ja kohalikku arengusse tuleb üle 21 miljoni euro lisaraha

EEA / Norway Grants logo

Laste liikumisse, sotsiaalkaitsesse ja kohalikku arengusse investeeritakse lähiaastail Eesti ning Euroopa Majanduspiirkonna riikide Norra, Islandi ja Liechtensteini koostöös 21,2 miljonit eurot. Lisaks sotsiaalministeeriumi valdkondadele tegeletakse koostööprogrammis ka hariduse tugiteenuste ja noorte õigusrikkujate abistamise tõhustamise ning kultuuripärandi säilitamisega väikelinnades.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul võimaldab koostöö Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Kuningriigiga arendada väga mitmeid olulisi valdkondi alates sotsiaalkaitsest ja tervishoiust kuni hariduse ja õigussüsteemini. „Sotsiaalministeeriumi põhitähelepanu kuulub rahvatervisele, sh laste liikuvale eluviisile ning teavitus- ja ennetustööle. Koostöös Tartu Ülikooliga on laste liikumisprogrammiga kavas julgustada kooliõpilasi füüsiliselt aktiivsemad olema. Eesmärk on, et projekti lõpuks 2023. aastal kasutab aktiivse kooli põhimõtteid vähemalt 140 kooli üle Eesti,“ selgitas minister Tanel Kiik.

Riikliku kontaktasutuse juhi, Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja Martin Karro sõnul tähistab programmilepingu allkirjastamine laiaulatusliku koostöö algust. „Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi programmi "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" tegevused viiakse ellu nelja ministeeriumi haldusalades eesmärgiga toetada sotsiaalmajanduslikku sidusust ja riikidevahelist koostööd tugevdavaid algatusi,“ ütles Martin Karro.

Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, viivad Eestis ellu juhtivpartnerina sotsiaalministeerium ning justiitsministeerium, haridus- ja teadusministeerium ja kultuuriministeerium. Taotlusvoore aitab läbi viia riigi tugiteenuste keskus. Doonorriikide partnerid on Norra terviseamet, rahvatervise instituut ja muinsuskaitseamet.

Programmi rahaline maht on 21,2 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit moodustab Euroopa Majanduspiirkonna toetus, 7,4 miljonit Norra Kuningriigi toetus ning 3,2 miljonit eurot Eesti kaasfinantseering. Eelarvest ligi kolmandiku moodustavad sotsiaalministeeriumi tegevused, justiitsministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi tegevused kumbki moodustavad 26% ning kultuuriministeeriumi tegevused 16%.

Programmi tegevused käivituvad täies mahus 2020. aasta algusest ja kestavad kuni 30. aprillini 2024. Ametlik programmi avaseminar toimub Tallinnas juba 12. novembril. Kõigi tegevustega saab tutvuda veebilehel https://www.sm.ee/et/norra-toetused-2014-2021

Veel uudiseid samal teemal

Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
08.10.2020

Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse tööandjatel töökeskkonna nõuete täitmist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt arendatav Tööinspektsiooni e-teenuseid koondav infosüsteem (TEIS) lubab tulevikus ettevõtjatel töökeskkonna riskianalüüse Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianalüüs tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.

06.10.2020

Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja

Sotsiaalministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele kooskõlastamiseks bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise eelnõu. Muudatustega uuendatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite ohurühmade loetelu, kuhu lisanduvad uued bioloogilised ohutegurid, näiteks koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused võimaldavad nõuetekohaselt kaitsta töökohtadel töötajate tervist ja tagada ohutust viiruse leviku ajal.