Sa oled siin

Sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjon arutas riikliku vanaduspensioni muudatusi

Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata.
Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata.

Täna, 21. novembril sotsiaalministeeriumis kogunenud sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjon arutas riikliku vanaduspensioni muudatusi ja sai ülevaate seadusemuudatuse ettevalmistamise protsessist. Eelnõu on kavas valitsuse istungile esitada tuleva aasta märtsis, avalikule kooskõlastusringile saadetakse eelnõu lähinädalatel.

„Jaanuaris valitsuskabinetis paika saanud raamistik toob kaasa suured ja põhimõttelised muudatused, et pensionisüsteem käiks kaasas demograafiliste muutuste ja muutuva tööturuga,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Meil on vananev rahvastik ja ühiskond vajab üha enam kohanemisvõimet ning paindlikkust – see on kogu ühiskonna ees seisev ülesanne.“

Valitsuskabinet otsustas 19. jaanuaril 2017 minna edasi vanaduspensioni muudatustega. Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

Valitsus andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande esitada neid muudatusi kajastav eelnõu 2018. aasta esimeses kvartalis Vabariigi Valitsusele ilma väljatöötamiskavatsuseta.

Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on sotsiaalpartneritega toimunud neli arutelu 28. veebruaril, 26. aprillil, 12. septembril ja 7. novembril. Aruteludesse on kaasatud olnud Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Koostöö Kogu.

 

21.11.2017

Veel uudiseid samal teemal

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“
04.03.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo ja Kersna alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

„On oluline, et tööturul abi vajavad inimesed jõuaksid töötukassasse, kus meil on nende toetamiseks lai valik erinevaid teenuseid," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik
02.03.2021

Raport: Eesti aktiivne tööturupoliitika pakub tõhusat tuge tööotsijatele, kuid paljud tööturul haavatavamas olukorras olevad inimesed töötukassasse ei jõua

Täna esitletakse sotsiaalministeeriumi, OECD ja Euroopa Komisjoni koostööna valminud raportit, kust selgub, et vaatamata sellele, et Eesti tööturg on viimastel aastatel toiminud paremini enamikest Euroopa Liidu riikidest, on siiski ka enne Covid-19 kriisi aega olnud ligi viiendik tööealistest inimestest stabiilse töökoha või piisava sissetulekuta. Raportis leitakse, et paremate tulemuste saavutamiseks tööturul, on vaja terviklikult käsitleda tööturuga nõrgemalt seotud inimeste vajadusi ja pakkuda hästi sihitatud teenuseid erinevate asutuste koostöös.