Sa oled siin

Sotsiaalministeerium alustab heaolu arengukava koostamist aastateks 2023–2030

 „Rahvastiku vananemine ja uute töövormide esiletõus seavad Eesti riigi, sotsiaalkindlustussüsteemi ja majanduse surve alla,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
„Rahvastiku vananemine ja uute töövormide esiletõus seavad Eesti riigi, sotsiaalkindlustussüsteemi ja majanduse surve alla,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile ettepaneku heaolu arengukava koostamiseks, et koondada sotsiaal- ja töövaldkonna eesmärgid aastateks 2023–2030. Arengukava koostatakse kooskõlas ka Eesti 2035 strateegiliste sihtidega.

Heaolu arengukava hõlmab sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamise, soolise võrdsuse ning suurema sotsiaalse kaasatuse, vähemuste võrdse kohtlemise, tööhõive ning pika ja kvaliteetse tööelu valdkondi. Uute teemadena käsitleb arengukava laste heaolu suurendamise ning soopõhise vägivalla vähendamise poliitikaid.

„Rahvastiku vananemine ja uute töövormide esiletõus seavad Eesti riigi, sotsiaalkindlustussüsteemi ja majanduse surve alla,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Iga Eesti inimene on väärtuslik, me ei tohi kedagi maha jätta. Riigi roll on toetada kõiki oma elanikke, et igaüks saaks olla õnnelik, tegus ja võimalikult terve kogu elukaare vältel.“

Ministri sõnul tuleb pingutada, et ennetada olukordi ja tegureid, mis põhjustavad toimetulekuraskusi, süvendavad sotsiaalset ebavõrdsust ning tekitavad tõrjutust ja kõrvalejäetust. „Oluline on toetada inimesi, kes ühel või teisel eluetapil kas juba on sattunud või kellel on risk õppimisel, töötamisel ja ühiskonnaelus osalemisel raskustesse sattuda,“ lisas Kiik.

Kehtiv heaolu arengukava lõppeb 2023. aastal ning hiljemalt selleks ajaks tuleb koostada uus arengukava. Sotsiaalministeeriumil on kavas esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt 2022. aasta juunikuus.

Arengukava koostamise eest vastutab sotsiaalministeerium, kava koostamise ja elluviimise juhtimiseks jätkab tööd heaolu arengukava juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumid, riigikantselei, valdkonnaga seotud riigiasutused, Eesti Linnade ja Valdade Liit, sotsiaalpartnerid ja teised strateegilised partnerid. Arengukava koostamisse kaasatakse töö käigus valdkonna eksperte ja teadlasi.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Järvamaale ja Türile sõidame eeskätt eesmärgiga tunnustamaks sealseid sotsiaaltöötajaid ja kohalikku omavalitsust erakordselt hea töö eest oma maakonna sotsiaalhoolekande teenuste korraldamisel,“ avab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo visiidi tagamaid.
07.05.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: Järva maakond on paistnud silma nutikate lahenduste poolest sotsiaalhoolekandes

Piirangute leevenedes ning turvameetmeid rakendades on ka kauaoodatud ametlikud visiidid jälle võimalikud. Nii sõitis reedel, 7. mail, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo külla Järvamaa erinevatele sotsiaalhoolekandeasutustele.

„COVID-19 haiguse leviku ja kehtivate piirangute tõttu on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulud järsult langenud ning töötajatele töö tagamine ja töötasu maksmine raskendatud. Töötasu hüvitise maksmine ka maikuu eest aitab kaasa töökohade säilitamisele ning toetab majanduse kiiret taastumist,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
06.05.2021

Töötasu hüvitise maksmine jätkub ka maikuu eest

Valitsus otsustas Töötukassa nõukogu ettepanekul pikendada töötasu hüvitise maksmist senistel tingimustel ka maikuu eest. See aitab säilitada inimeste töökohti ning majandusel piirangute leevenemisel kiiremini taastuda.