Sa oled siin

Sotsiaalministeerium alustab väike- ja suurprojektide toetamist uutel alustel

Seni hasartmängumaksu nõukogu kaudu makstud toetuste asemel valib sotsiaalministeerium edaspidi kuni neljaks aastaks strateegilised partnerid, kes saavad püsiva lepinguga tegevustoetuse. Lisaks hakkab ministeeriumi seatud prioriteetide saavutamiseks neli korda aastas toimuma väikeprojektide taotlusvoor, mille korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus.

„Sotsiaalministeeriumi partnerid on eripärased: oleme iga-aastaselt toetanud nii väikeprojekte ja üksikuid üritusi kui ka organisatsioone ja suuremahulisi arendusprogramme. Tänavu jätkame väikeprojektidele toetuse andmist, kuid keskendume ennekõike strateegilisele partnerlusele,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Strateegiline partnerlus tähendab seda, et ministeeriumile olulistes poliitikavaldkondades leitakse kindlad organisatsioonid, kellega lepitakse kokku eesmärgid, oodatavad tulemused ning rahastus kuni nelja-aastaseks perioodiks. See võimaldab ühelt poolt anda meie partneritele kindlust rahastuse osas ning teisalt saavutada pikemaajalisi eesmärke.“

Väikeprojektide puhul on toetuse maksimaalne summa 10 000 eurot ja omafinantseering 10%, strateegilise partnerluse taotlemisel piisummat ei ole, omafinantseeringuna tuleb panustada 20%. Mitterahaline panus võib olla kuni pool omafinantseeringust.

Esimene väikeprojektide taotlusvoor kogumahuga 100 000 eurot avatakse 27. märtsil. Kolmapäeval, 20. märtsil kell 14.00-16.00 toimub ministeeriumide ühishoones infotund, kus selgitatakse täpsemalt hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimusi ja tehnilist korraldust.

Väikeprojekte hakkab hindama Riigi Tugiteenuste Keskus, strateegilise partnerluse taotlusi hindab sotsiaalministeerium. Hindamisotsused ja toetuse väljamaksed teostab Riigi Tugiteenuste Keskus.

„Uus toetuste eraldamise skeem annab parema ülevaate toetatud tegevustest ja projektidest ning võimaldab ühtse süsteemi kaudu teha taotlemist ja aruandlust senisest oluliselt lihtsamaks,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen.

Strateegilise partnerluse taotluste läbirääkimised jäävad teise poolaastasse, esimesed strateegilise partnerluse konkursid plaanitakse välja kuulutada suve alguseks.

Toetusi makstakse hasartmängumaksu laekumisest, sotsiaalministeeriumile on seaduse järgi selleks riigieelarves ette nähtud 15,3 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks.

Kokku on toetuste eelarve tänavu 4,2 miljonit eurot.

Lisainfo:

https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused
https://www.rtk.ee/hasartmangumaksu-toetused-sotsiaalvaldkonnas

12. märts 2019

Veel uudiseid samal teemal

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“
04.03.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo ja Kersna alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

„On oluline, et tööturul abi vajavad inimesed jõuaksid töötukassasse, kus meil on nende toetamiseks lai valik erinevaid teenuseid," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik
02.03.2021

Raport: Eesti aktiivne tööturupoliitika pakub tõhusat tuge tööotsijatele, kuid paljud tööturul haavatavamas olukorras olevad inimesed töötukassasse ei jõua

Täna esitletakse sotsiaalministeeriumi, OECD ja Euroopa Komisjoni koostööna valminud raportit, kust selgub, et vaatamata sellele, et Eesti tööturg on viimastel aastatel toiminud paremini enamikest Euroopa Liidu riikidest, on siiski ka enne Covid-19 kriisi aega olnud ligi viiendik tööealistest inimestest stabiilse töökoha või piisava sissetulekuta. Raportis leitakse, et paremate tulemuste saavutamiseks tööturul, on vaja terviklikult käsitleda tööturuga nõrgemalt seotud inimeste vajadusi ja pakkuda hästi sihitatud teenuseid erinevate asutuste koostöös.