Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalministeerium alustab väike- ja suurprojektide toetamist uutel alustel

Seni hasartmängumaksu nõukogu kaudu makstud toetuste asemel valib sotsiaalministeerium edaspidi kuni neljaks aastaks strateegilised partnerid, kes saavad püsiva lepinguga tegevustoetuse. Lisaks hakkab ministeeriumi seatud prioriteetide saavutamiseks neli korda aastas toimuma väikeprojektide taotlusvoor, mille korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus.

„Sotsiaalministeeriumi partnerid on eripärased: oleme iga-aastaselt toetanud nii väikeprojekte ja üksikuid üritusi kui ka organisatsioone ja suuremahulisi arendusprogramme. Tänavu jätkame väikeprojektidele toetuse andmist, kuid keskendume ennekõike strateegilisele partnerlusele,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Strateegiline partnerlus tähendab seda, et ministeeriumile olulistes poliitikavaldkondades leitakse kindlad organisatsioonid, kellega lepitakse kokku eesmärgid, oodatavad tulemused ning rahastus kuni nelja-aastaseks perioodiks. See võimaldab ühelt poolt anda meie partneritele kindlust rahastuse osas ning teisalt saavutada pikemaajalisi eesmärke.“

Väikeprojektide puhul on toetuse maksimaalne summa 10 000 eurot ja omafinantseering 10%, strateegilise partnerluse taotlemisel piisummat ei ole, omafinantseeringuna tuleb panustada 20%. Mitterahaline panus võib olla kuni pool omafinantseeringust.

Esimene väikeprojektide taotlusvoor kogumahuga 100 000 eurot avatakse 27. märtsil. Kolmapäeval, 20. märtsil kell 14.00-16.00 toimub ministeeriumide ühishoones infotund, kus selgitatakse täpsemalt hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimusi ja tehnilist korraldust.

Väikeprojekte hakkab hindama Riigi Tugiteenuste Keskus, strateegilise partnerluse taotlusi hindab sotsiaalministeerium. Hindamisotsused ja toetuse väljamaksed teostab Riigi Tugiteenuste Keskus.

„Uus toetuste eraldamise skeem annab parema ülevaate toetatud tegevustest ja projektidest ning võimaldab ühtse süsteemi kaudu teha taotlemist ja aruandlust senisest oluliselt lihtsamaks,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen.

Strateegilise partnerluse taotluste läbirääkimised jäävad teise poolaastasse, esimesed strateegilise partnerluse konkursid plaanitakse välja kuulutada suve alguseks.

Toetusi makstakse hasartmängumaksu laekumisest, sotsiaalministeeriumile on seaduse järgi selleks riigieelarves ette nähtud 15,3 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks.

Kokku on toetuste eelarve tänavu 4,2 miljonit eurot.

Lisainfo:

https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused
https://www.rtk.ee/hasartmangumaksu-toetused-sotsiaalvaldkonnas

12. märts 2019

Veel uudiseid samal teemal

„Toodetele ja teenustele ligipääsetavuse seaduse eelnõuga astume edasi märkimisväärse sammu kõigile inimestele ligipääsetavama ühiskonna suunas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
22.06.2021|Sotsiaalministeerium

Tooted ja teenused muutuvad inimestele ligipääsetavamaks

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega viie ministeeriumi koostöös muudetakse teatud kindlad tooted ja teenused ning nende kohta antav teave kõigile inimestele ligipääsetavamaks. Eelnõuga võetakse üle EL ligipääsetavuse direktiiv.

„Töötavate vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv ning neid tööle võtnud tööandjate osakaalu suurenemine näitab liikumist töövõimereformile seatud eesmärkide suunas,“ ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul. „Muutust on toetanud ka suurem paindlikkus töösuhetes – inimesed soovivad ja tööandjad on valmis pakkuma enam osaajaga tööd ning töötamist kaugtöö vormis.“
16.06.2021|Sotsiaalministeerium

UURING: Tööandjate hoiakud soosivad vähenenud töövõimega inimeste palkamist

Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Turu-uuringute AS läbiviidud tööandjate küsitlus näitas, et suurenenud on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule, kuid suurem võiks olla tööandjate teadlikkus riigi pakutavatest toetusmeetmetest.