Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalministeerium alustab väike- ja suurprojektide toetamist uutel alustel

Seni hasartmängumaksu nõukogu kaudu makstud toetuste asemel valib sotsiaalministeerium edaspidi kuni neljaks aastaks strateegilised partnerid, kes saavad püsiva lepinguga tegevustoetuse. Lisaks hakkab ministeeriumi seatud prioriteetide saavutamiseks neli korda aastas toimuma väikeprojektide taotlusvoor, mille korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus.

„Sotsiaalministeeriumi partnerid on eripärased: oleme iga-aastaselt toetanud nii väikeprojekte ja üksikuid üritusi kui ka organisatsioone ja suuremahulisi arendusprogramme. Tänavu jätkame väikeprojektidele toetuse andmist, kuid keskendume ennekõike strateegilisele partnerlusele,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Strateegiline partnerlus tähendab seda, et ministeeriumile olulistes poliitikavaldkondades leitakse kindlad organisatsioonid, kellega lepitakse kokku eesmärgid, oodatavad tulemused ning rahastus kuni nelja-aastaseks perioodiks. See võimaldab ühelt poolt anda meie partneritele kindlust rahastuse osas ning teisalt saavutada pikemaajalisi eesmärke.“

Väikeprojektide puhul on toetuse maksimaalne summa 10 000 eurot ja omafinantseering 10%, strateegilise partnerluse taotlemisel piisummat ei ole, omafinantseeringuna tuleb panustada 20%. Mitterahaline panus võib olla kuni pool omafinantseeringust.

Esimene väikeprojektide taotlusvoor kogumahuga 100 000 eurot avatakse 27. märtsil. Kolmapäeval, 20. märtsil kell 14.00-16.00 toimub ministeeriumide ühishoones infotund, kus selgitatakse täpsemalt hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimusi ja tehnilist korraldust.

Väikeprojekte hakkab hindama Riigi Tugiteenuste Keskus, strateegilise partnerluse taotlusi hindab sotsiaalministeerium. Hindamisotsused ja toetuse väljamaksed teostab Riigi Tugiteenuste Keskus.

„Uus toetuste eraldamise skeem annab parema ülevaate toetatud tegevustest ja projektidest ning võimaldab ühtse süsteemi kaudu teha taotlemist ja aruandlust senisest oluliselt lihtsamaks,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen.

Strateegilise partnerluse taotluste läbirääkimised jäävad teise poolaastasse, esimesed strateegilise partnerluse konkursid plaanitakse välja kuulutada suve alguseks.

Toetusi makstakse hasartmängumaksu laekumisest, sotsiaalministeeriumile on seaduse järgi selleks riigieelarves ette nähtud 15,3 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks.

Kokku on toetuste eelarve tänavu 4,2 miljonit eurot.

Lisainfo:

https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused
https://www.rtk.ee/hasartmangumaksu-toetused-sotsiaalvaldkonnas

12. märts 2019

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.