Sa oled siin

Sotsiaalministeerium arutab partneritega tööõiguse arenguid

Sotsiaalministeerium arutab täna umbes 80 sotsiaalpartneri, ettevõtte ja huvirühmaga, kuidas muuta töötamise vorme paindlikumaks nii, et see annaks kõikidele töötajatele – olenemata nende töö tegemise viisist – kindlustunde, et nende õigused on kaitstud. Lisaks räägitakse huvirühmadega tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusest, mille eesmärk on suurendada tööohutust ja vähendada tööõnnetuste arvu ning lihtsustada hüvitise saamist töötaja jaoks.

Tänasel arutelul osalev tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich peab oluliseks, et riigi õigusruum püsiks kiiresti muutuvate tehnoloogiate ja IT-lahendustega ning seeläbi ka erinevate töö tegemise viisidega samas tempos. „Inimestel on tekkinud väga palju erinevaid võimalusi, kuidas töötada – tehakse lühiajalisi töid, tähtajalisi töid, töötatakse kodust, töötatakse erinevatel kellaaegadel jpm,“ ütles asekantsler Ehrlich. „Töölepingu seadus ei võimalda mugavalt nende viisidel töötada. Seetõttu töötavad tuhanded inimesed teiste võlaõiguslike lepingute alusel, mis on küll paindlikud, aga ei taga neile vajalikku kindlustunnet. Näiteks ei ole teiste võlaõiguslike lepingutega töötajatel võimalik kasutada puhkust ning neid ei kaitse töötervishoiu nõuded. Peame kõik töötama selle nimel, et töötajad ja tööandjad sooviksid kasutada töölepinguid, et inimeste õigused oleksid seadusega kaitstud ning et tööõigus oleks lihtne ja selge.“

Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas 2016. aastal töövõtu- või käsunduslepingu alusel keskmiselt kuus 33 000 inimest, moodustades kõigist töötajatest 6,1%. Viimastel aastatel on sellise lepinguga töötajate osakaal kõigist töötajatest suurenenud: 2015. aastal oli neid 5,5% ja 2014. aastal 4,1%.

Samuti arutatakse tänasel kohtumisel tööõnnetuskindlustuse üle. „See on üks viis parandada tööohutust ja tagada töötajatele tööõnnetuste korral õiglane hüvitis,“ ütles asekantsler Ehrlich. „Praegu hüvitatakse tööõnnetustega seotud kulud osaliselt riigieelarvest ning lisaks on töötajal õigus nõuda tööandjalt kahjuhüvitist. Tööõnnetuskindlustuse loomisel hüvitaks kulud kindlustusettevõte. Seetõttu oleks inimestel palju suurem kindlus, et kui tööl peaks juhtuma halvim, ei jää tema lähedased hätta. Töötajate seisukohast on probleem, et tööõnnetuse käigus tekkinud kahjusid ei hüvitata praegu nende vajadustest lähtuvalt. Tööandjatelt kahjuhüvitise saamine on keeruline ning vaidlused võivad jõuda kohtusse. See võib tähendada pikka ja kulukat kohtuvaidlust olukorras, kus töötaja tervis on tööõnnetuse tõttu kahjustatud. Kohtuvaidluses on tööõnnetuse toimumine teisejärguline ning töötajale tekkinud kahjud võivad jääda hüvitamata juhul, kui tööandja tõendab, et ei ole lepingut rikkunud. Vaidluse keerukuse ning madala teadlikkuse tõttu võivad töötajad ka loobuda kohtusse pöördumisest. Tööõnnetuskindlustus lahendaks selle mure.“

Samuti aitaks selline süsteem parandada tööohutust ja ennetada tööõnnetusi. „Tööõnnetuskindlustuse makse sõltuks sellest, kui ohutu on inimese töökeskkond. See oleks lisaajend nii töötajale kui ka tööandjale tööohutusse panustada – töökeskkonda panustamine tooks otsest rahalist kasu,“ ütles asekantsler Ehrlich.  „Ühtlasi teeme ettepaneku vähendada teisi tööjõumakse keskmise kindlustusmakse suuruse võrra, et tööandjate maksukoormus keskmiselt ei suureneks.“  Eestis registreeritakse kuni 5000 tööõnnetust aastas, millest 1200 tagajärg on raske kehavigastus ja see arv on aasta-aastalt suurenenud. Tööõnnetuste tagajärjel jääb aastas tegemata 1,3 miljonit töötundi. Igal aastal hukkub töökeskkonnas inimesi, kelle surma oleks saanud ja tulnud vältida.

Loe tööõnnetuskindlustuse kohta lähemalt SIIT (279.48 KB, PDF).

Loe paindlike töövormide kohta lähemalt SIIT (206.16 KB, PDF).