Sa oled siin

Sotsiaalministeerium asub koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsima Eesti haiglavõrgu korraldust

haiglavõrk
"Järgmise kahe aasta jooksul on sotsiaalministeeriumil plaanis koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsida eri piirkondade elanike tervisevajadusi ja praeguse haiglavõrgu toimimist," ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.

Sotsiaalministeerium asub koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsima Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust. Euroopa Komisjon sõlmis 2019. aasta lõpul projekti elluviimiseks lepingu Iiri konsultatsioonifirmaga AARC, lisaks moodustati sotsiaalministeeriumi juurde tervishoiu erialaorganisatsioonide esindajatest koosnev projekti juhtkomisjon.

„Elanikkonna tervisevajadused muutuvad, kasvanud on inimeste ootused ja valmisolek oma tervise eest hoolt kanda. Samal ajal areneb meditsiin ja avab tervishoius üha uusi võimalusi. Tervisesüsteem peab nende muutustega kaasas käima,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel. „Järgmise kahe aasta jooksul on sotsiaalministeeriumil plaanis koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsida eri piirkondade elanike tervisevajadusi ja praeguse haiglavõrgu toimimist. Analüüsile tuginedes töötame koos huvirühmadega välja inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu plaani aastani 2040.“

Haiglavõrgu korralduse analüüsimiseks pöördus sotsiaalministeerium Euroopa Komisjoni poole, kes korraldas rahvusvahelise hanke ja valis analüüsi teostajaks Iiri konsultatsioonifirma AARC. AARC rahvusvahelisse projektimeeskonda kuuluvad tervishoiueksperdid nii Eestist kui mujalt, projektimeeskonda juhib Jaanus Pikani.

Projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ raames on kavas aastatel 2020-2022 analüüsida praeguse haiglavõrgu toimimist. Selleks kaardistatakse olemasolevad tervishoiu ressursid ning hinnatakse elanike tervisevajadusi, vajadust tervishoiutöötajate ja teiste tervishoius osalevate spetsialistide järele ning tervishoiuasutuste infrastruktuuri tulevikuvajadusi. Analüüsi teises etapis on kavas töötada koostöös Eesti huvigruppidega välja stsenaariumid tervishoiupoliitika kujundamiseks ning koostada uue haiglavõrgu plaani ettepanek.

Lisaks moodustati sotsiaalministeeriumi juurde inimkeskse ja integreeritud eriarstiabi ja haiglavõrgu arendamise juhtkomisjon. Komisjoni hakkavad kuuluma Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Õdede Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti, terviseameti, Eesti Haigekassa, Euroopa Komisjoni,  rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esindajad. Juhtkomisjoni ülesanne on teha ettepanekuid projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ raames seatud eesmärkide saavutamiseks.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on võetud ülesandeks tagada arstiabi ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Selleks on kavas koostada inimkeskse integreeritud haiglavõrgu kava, mis peaks jõudma valitsusse 2021. aasta sügiseks.

Taust:

  • Kehtiv haiglavõrgu arengukava tugineb 2000. aastal valminud haiglavõrgu arendamise plaanile (Estonian Hospital Master Plan) aastani 2015. Riiklikku haiglavõrku kuulub kokku 20 piirkondlikku, kesk-, üld-,  kohalikku ja taastusravi haiglat.
  • 2010. aastal tehtud riigikontrolli auditist selgus, et vaatamata viimastel aastakümnetel toimunud jõulistele ümberkorraldustele on arengukavas ettenähtud aktiivravi haiglavõrk liiga suur ja jätkusuutmatu, sest kõigile haiglatele ei jätku tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha haiglate korrastamiseks.
  • 2014. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus raamdokumendi „Tervishoiu arengusuunad aastani 2020,“ mis sõnastas põhisuunad tervishoiusüsteemi arenguteks tegevuste ja investeeringute planeerimiseks.
  • Haiglavõrgu ülesanne on tagada, et iga inimene saaks optimaalse aja jooksul parima diagnostika ja ravi.

Veel uudiseid samal teemal

testimine
03.04.2020|Sotsiaalministeerium

Haiglad võtavad lähinädalatel koroonaviiruse tuvastamiseks kasutusele senisest kiiremad testid

Üheksas Eesti haiglas on lähinädalatel võimalik võtta erakorralise meditsiini osakondades patsientide hospitaliseerimisel COVID-19 nakkuse tuvastamiseks kasutusele senisest kiiremad testid, mis annavad vastuse tunni jooksul. Koduseid kiirteste Terviseamet, teadlased ja erialaspetsialistid jätkuvalt ei soovita, kuna need ei ole usaldusväärsed nakatumise tuvastamiseks.

apteegireform
01.04.2020|Sotsiaalministeerium

Apteegireformi tulemusena tegutseb üle Eesti 468 proviisorapteeki

Tänasest, 1. aprillist jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusena lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Üle Eesti jätkab 468 proviisorapteeki.