Sa oled siin

Sotsiaalministeerium esitab Riigikogule ettepanekud hooldusperede täiendavaks toetamiseks

Sotsiaalminister Tanel Kiik teeb Riigikogule ettepaneku muuta minimaalset summat, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suureneb hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta.
Sotsiaalminister Tanel Kiik teeb Riigikogule ettepaneku muuta minimaalset summat, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suureneb hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik teeb Riigikogule ettepaneku muuta minimaalset summat, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suureneb hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta.

„Kohalike omavalitsuste roll vanemliku hoolitsuseta jäänud laste heaolu tagamisel on viimastel aastatel oluliselt suurenenud,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Teades, et asendushoolduse valdkonnas on katmata vajadusi, on toetusfondi 3,9 miljonilise jäägi tekkimine eriti murettekitav. Seetõttu olen viimastel nädalatel kohtunud nii kohalike omavalitsuste kui valdkonna ekspertide ja vabaühendustega ning leian, et suund perepõhisele asendushooldusele on õige ja osapoolte vahel jagatud, kuid vajab rohkem tähelepanu ja toetust. Esimese sammuna esitan ettepaneku hoolduspere toetuse suurendamiseks, eesmärgiga pakkuda lastele ja peredele enam tuge ning väärtustada hooldusperede tegevust.“

Jätkuvalt on tegemist toetuse miinimumi kehtestamisega ning iga kohalik omavalitsus saab otsustada hooldusperede toetamise ka suuremas summas, arvestades pere täiendavaid vajadusi lapse perre tuleku järgselt. Samuti on võimalik hoolduspere vanemat jätkuvalt toetada kas toetuse või tasu maksmisega.

Sotsiaalminister Tanel Kiik kohtus asendus- ja järelhooldusteenusega seotud küsimuste arutamiseks nii kohalike omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, sotsiaalkindlustusameti, sotsiaal- ja rahandusministeeriumi esindajatega ning hooldusperede esindusorganisatsioonidega. Eesmärk oli välja selgitada kitsaskohad ja pakkuda lahendusi perepõhise asendushoolduse edendamiseks ja toetusfondi vahendite kasutamiseks lähtuvalt laste ja perede vajadustest.

Eesti Linnade ja Valdade Liit ning mitmed esindusorganisatsioonid on teinud ministeeriumile täiendavalt ettepanekuid hooldusperedega seotud probleemide lahendamiseks, mis puudutavad näiteks sotsiaalsete garantiide, tasu ja toetuse, vajaliku tugivõrgustiku ja teenuste kättesaadavust ning perepõhise asendushoolduse süsteemi korrastamist ja hooldajate püsiva tugisüsteemi loomist. Ministeerium töötab välja võimalikud lahendused ning esitab seejärel vastavad ettepanekud seaduse muudatusteks.

Riik eraldab kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks toetusfondi kaudu vahendeid. 2020. aastaks eraldati kohalikele omavalitsustele selleks 18,4 miljonit eurot, 2019. aastal ca 17,8 miljonit eurot ja 2018. aastal ca 16,8 miljonit eurot. Möödunud aasta alguses oli vahendite jääk kohalikes omavalitsustes kokku 1,8 miljonit eurot, 2020. aasta alguseks oli see kasvanud juba 3,9 miljoni euroni.

Asendus- ja järelhoolduse süsteem muutus 2018. aastast, kui asendushoolduse korraldamine ja rahastamine anti üle kohalikele omavalitsustele. Muudatuse üks peamine eesmärk oli perepõhise asendushoolduse osatähtsuse tõstmine, et vanemliku hoolitsuseta lapsed saaksid eelkõige üles kasvada perekeskkonnas, nt hooldusperedes. Perepõhisel asendushooldusteenusel viibis 2019. aasta 1. detsembri seisuga 136 last, neist 65 hooldusperes ja 71 perekonnas hooldamisel.

Seadusemuudatus jõustub 2020. aasta 1. juulil.

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa koostööna hakatakse pakkuma töövahendust neile lühiajalistele välismaalastest töötajatele, kes on kaotanud töö, et viia paindlikumalt kokku tööjõu pakkumine ja hooajalise tööjõu vajadus.
01.06.2020

Töövahendusteenuse pakkumine aitab vähendada hooajalist tööjõupuudust

Alates tänasest on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.

"Pean õigeks, et töötuks olemise ajal on võimalik edaspidi lühiajaliselt töötada hüvitisi kaotamata ning hoida seeläbi sidet tööturuga. Ka hüvitiste tõstmine aitab meil vähendada töötute vaesusriski ning motiveerida inimesi tööotsingutel," sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.
28.05.2020

Valitsus kiitis heaks töötushüvitise ja töötutoetuse tõstmise, tööampsude lubamise ning pikendas töötasuhüvitise maksmist

Tänasel istungil kiitis valitsus heaks seadusemuudatused, millega tõstetakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust, lubatakse edaspidi ajutist töötamist töötuks olemise ajal ning täpsustatakse töötuskindlustushüvitise tingimusi seoses välismaal töötamise ning hooajatöödega. Lisaks andis valitsus heakskiidu töötasuhüvitise pikendamiseks ühe kuu võrra kinnitades selleks otsused vajalike eelarvevahendite kohta.