Sa oled siin

Sotsiaalministeerium esitas linnade ja valdade liidule ettepanekud eelarveläbirääkimisteks

Kohalikud omavalitsused peaksid suurendama oma investeeringuid sotsiaalsesse kaitsesse, eelisarendama ja pakkuma senisest enam kodus elamist võimaldavaid teenuseid, leiab sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liidule saadetud pöördumises.

„Sotsiaalhoolekanne on pikka aega olnud alarahastatud, kuid tulubaasi kasvu tingimustes on asjakohane eeldada, et omavalitsused investeeriksid sotsiaalkaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust rohkemgi, et eelisarendada erinevaid teenuseid, mis aitaksid inimestel iseseisvamalt hakkama saada ning vähendaksid lähedaste koormust,“ ütles Rait Kuuse.  „Meie eesmärk on leppida kokku tegevustes, mis aitaksid riigil ja kohalikel omavalitsustel ühiselt jõuda selleni, et inimesed saaksid abi oma kodu lähedal ja vastavalt oma tegelikele vajadustele. Kohalike omavalitsuste roll ja vastutus inimeste toetamisel ja elukeskkonna kujundamisel tervist ja heaolu soosivaks kasvab ning seda tuleb meil kõigil meeles pidada, tehes valikuid betooni või inimestesse investeerimise vahel.“

Asekantsleri sõnul mõjutab uuel aastal algavaid läbirääkimisi Riigikohtu värske lahend sotsiaalteenuste korraldusest Narva linnas. „See lahend annab üsna selge tõlgenduse sotsiaalabi korraldamise kohustustest – abi saamise tingimuseks ei tohi olla puude olemasolu ning omavalitsused ei tohi kehtestada sotsiaalhoolekande seadust kitsendavaid nõudeid. Nüüd peame riigi ja omavalitsuste koostöös arutama, kuidas hakkab Riigikohtu otsus igapäevatööd mõjutama,“ selgitas Rait Kuuse.

Traditsiooniliselt esitas Eesti Linnade ja Valdade Liit riigile 2021-2024. aasta riigi eelarvestrateegia ja 2021. aasta riigieelarve ning valdkondlike töörühmade ettepanekud, mis on sisendiks valdkondlikele eelarveläbirääkimistele. Esimest korda esitas sotsiaalministeerium omavalitsusliidule ka omapoolsed ettepanekud, millises suunas liikumist peab riik vajalikuks, et oleks tagatud inimeste heaolu kasv.

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?