Sa oled siin

Sotsiaalministeerium hakkab analüüsima kogukondliku erihoolekande arendamise ideid

Koosolek sotsiaalministeeriumis
Koosolek sotsiaalministeeriumis

Erihoolekandeteenuse arendamine peab senisest enam liikuma kogukonnateenuste ja algatuste suunas, mille eest seisavad puuetega inimestega tegelevad ühingud. Kõik praeguseks Eesti eri piirkondades tekkinud kogukondlikud algatused tuleb enne Euroopa Liidu investeeringutoetuse taotlusvooru ükshaaval läbi arutada, leiti täna Sotsiaalministeeriumis toimunud arutelul Eesti Hooldajate Liidu esindajatega.

„Me käime iga projekti individuaalselt läbi, et erinevate algatuste perspektiivid oleksid võimalikult varakult selged. Otsused, kuidas me praegu erihoolekandesse investeerime, peavad meid teenima kümneid aastaid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.  „Meil on vaja tulemust, kus luuakse teenuse- ja elukohad, mida reaalselt vajatakse ja kus erivajadustega inimestel oleks võimalikult hea elada.“  

Eesti Hooldajate Liidu juhi Tiina Kangro sõnul soovivad kogukondlike algatusrühmade esindajad, et riik hakkaks senisest enam märkama neid täisikka jõudnud puuetega inimesi, kes elavad perekondade hoole all. „Lisaks praegustele teenustele on vaja erinevaid lahendusi uutele sihtgruppidele ning peredest tulevatele erihoolt vajavatele inimestele tuleb luua juurde teenusekohti. On mõistlik toetada eraalgatust, sest nii saab riik sotsiaalsüsteemi arendamiseks juurde lisaressurssi, sealhulgas pühendunud tegijaid,“ sõnas Kangro. „Ministeerium näitas täna valmisolekut teemaga tõsiselt tegeleda. Loodame, et see valmisolek kestab.“ 

Diskussiooni omastehooldajate esindajatega on tekitanud toetusmeetme nõue, et teenuskohti saab rajada vaid alates 300 elanikuga asulatesse ning et ööpäevaringse hooldega teenusekohti juurde luua ei saa. Tänasel kohtumisel kinnitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, et projekte käsitletakse individuaalselt lähtuvalt nende teenustest ning vajadusel tuleb leida võimalus paindlikkuseks. „Samas peame lisaks teenuskohtade rajamisele pidama silmas ka seda, et loodavate kohtade ülalpidamine oleks ka pikemas perspektiivis võimalik – kas selles piirkonnas on võimalik leida näiteks tööjõudu ja kas see on kergesti ligipääsetav,“ sõnas Tsahkna. 

Kohtumisel olid arutluse all mh maakohtadesse plaanitavad hoolduskeskused nagu Maarja Päikesekodu, Meiela jt.  

2020. aastaks on Euroopa Regionaalarengu Fondi toel plaanis reorganiseerida 1200 olemasolevat erihooldekodu ning luua täiendavalt vähemalt 200 kohta, kus erihoolet vajavatel inimestel on võimalik kogukondades elada. Eelarvevahendeid on selleks 56 miljonit eurot, millest 47,6 miljonit eurot on fondi rahastus, 6,1 miljonit riigi rahastus ja 2,3 miljonit teenuseosutaja kaasfinantseering.

Reorganiseerimise esimesel perioodil aastatel 2007-2013 investeeriti erihooldekodude ümberkujundamisse kokku 29 miljonit eurot, millest 22 miljonit tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), 4 miljonit sotsiaalministeeriumilt ja 3 miljonit AS Hoolekandeteenustelt.

11.-22. jaanuarini korraldab Sotsiaalministeerium üle Eesti neli piirkondlikku infopäeva erihoolekandesüsteemi reorganiseerimise investeeringutoetuse kohta. Osalema on oodatud asjast huvitatud teenuseosutajad, kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste esindajad.

8. jaanuar 2015