Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalministeerium jätkab tööd vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks

hommikupäike ja puu
"COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjategevus Ukrainas on suurendanud vajadust professionaalse vaimse tervise abi järele. Kavandatud muudatused on järjekordne samm, et parandada vaimse tervise abi kättesaadavust Eestimaa elanikele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Riigikogus läbisid esimese lugemise seadusemuudatused, mis võimaldavad haigekassal sõlmida psühhoteraapia rahastamiseks otselepinguid psühholoogiapraksistega ja aitavad seeläbi parandada vaimse tervise abi kättesaadavust.

„Vaimse tervise väärtustamine ning inimeste teadlikkus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Samal ajal on COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjategevus Ukrainas suurendanud vajadust professionaalse vaimse tervise abi järele. Kavandatud muudatused on järjekordne samm, et parandada vaimse tervise abi kättesaadavust Eestimaa elanikele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Haigekassa rahastab ka praegu psühhoteraapiat, kuid esmatasandil toimub selle rahastamine üksnes perearsti teraapiafondi kaudu. Seadusemuudatused võimaldavad haigekassal edaspidi sõlmida psühhoteraapia rahastamiseks otselepinguid ka psühholoogiapraksistega.“

Esimese lugemise läbinud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõuga kavandatud muudatused on vajalikud senise psühhoteraapia rahastamisskeemi muutmiseks. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses lisatakse uue tervishoiuteenuse liigina psühholoogiline ravi, psühholoogilise ravi osutajatele sätestatakse tegevusloa nõue ning kliinilised psühholoogid loetakse tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute hulka. Nii saavad kliiniliste psühholoogide ettevõtted, kes soovivad tegutseda arstita, hankida tegevusloa ja hakata iseseisvalt arsti saatekirja alusel osutama psühholoogilist ravi. Samuti saavad kliinilised psühholoogid õiguse saata andmeid tervise infosüsteemi.

Ravikindlustuse kaudu rahastatud psühholoogilist ravi saab inimene endiselt arsti saatekirja alusel ning psüühika- ja käitumishäire diagnoosiotsuseid langetab ka edaspidi arst. Perearstipraksistes ja haiglates juba tegutsevate kliiniliste psühholoogide tegevus saab jätkuda senistel alustel.

Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulist, kuid mitmete rakendussätete puhul on ette nähtud üleminekuaeg. Terviseamet alustab tegevusloa taotluste vastuvõttu 1. augustist 2022 ning kõik iseseisvalt psühholoogilist ravi osutada soovijad peavad uutele nõuetele vastama 1. jaanuariks 2023.

Esimese lugemise läbinud eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 26. mai 2022.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

õde
12.05.2022|Sotsiaalministeerium

Minister Kiik: õdede õigused laienevad ja roll tervishoius kasvab

Õdede õigused tervishoius laienevad ja õdede roll kasvab. Veebruaris sõlmitud konsensuslepe aitab tõsta märgatavalt ka õdede koolitusarve, et tuua tervishoidu uusi õdesid ja parandada seeläbi tervishoiuteenuste kättesaadavust, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik tänase rahvusvahelise õdede päeva puhul.

perearst patsiendiga vestlemas
10.05.2022|Sotsiaalministeerium

Riik suurendab eriarstide residentuuritellimust

Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikool sõlmisid kokkuleppe 2022. aasta residentuuritellimuse kohta, millega suurendatakse eriarstiks soovijate vastuvõttu varasemalt 169 kohalt 186-le kohale. Üle aastate suurima residentuuritellimusega suurendatakse vastuvõttu peremeditsiini, psühhiaatria ja radioloogia erialadel.