Sa oled siin

Sotsiaalministeerium korrastab laste heaolu ja abivajaduse hindamissüsteemi

Täna Tartus sotsiaalministeeriumi korraldatud seminaril tutvustatakse koostööpartneritele laste abivajaduse hindamisvahendite raportit. Valminud dokument ühtlustab esmatasandil töötavate tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide võimalusi lapse heaolu ja vaimse tervise hindamiseks, et tagada võimalikult varajane abivajaduse tuvastamine ja abi osutamine.

Laste ja perede osakonna juhataja Anniki Lai sõnul on lapse abivajaduse süsteemne hindamine Eestis hetkel puudulik, samas omab see väga suurt tähtsust lastele ja peredele õigeaegse abi pakkumisel. „Järgmisest aastast jõustuv lastekaitseseadus paneb lastega töötavatele spetsialistidele kohustuse hinnata laste abivajadust, et osutada just sellele lapsele ja perele sobivat abi või teenust. Soovime pakkuda eri valdkondades töötavatele spetsialistidele toimivaid ja ühtseid hindamisvahendeid. Nii saavad kõik lastega töötavad spetsialistid rääkida tulevikus ühte keelt ning omada tõenduspõhiseid töövahendeid, millega hinnata abi või teenuse vajadust konkreetsele lapsele ja perele. Ühtlasi soovime korrastada terviklikult kogu laste vaimse tervise teenuste süsteemi,“ selgitas Lai.

Mullu loodi Norra finantsmehhanismi 2009-2014 toetuste programmi „Rahvatervis“ eelnevalt kindlaksmääratud projekti „Integreeritud teenuste kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks“ raames sotsiaalministeeriumis teadusasutuste esindajatest koosnev töörühm. Töörühma ülesandeks oli selgitada välja, milliseid hindamisvahendeid lastega töötavad spetsialistid oma töös kasutavad, ning korrastada laste heaolu hindamises toimuvat. Selle töö käigus selgus, et hetkel ei teostata süsteemset hindamist lapse heaolu ja arengu väljaselgitamiseks ega kasutata ühtseid hindamisvahendeid.

Tänaseks on koostatud ülevaade rahvusvaheliselt kasutatavatest testidest, mille abil hinnata lapse heaolu ja vaimset tervist. Nende valikus lähtuti sellest, et hindamisvahendid oleksid universaalsed ja kulutõhusad ning arvestaksid laste ealiste arenguetappidega. Oluliseks valikukriteeriumiks oli samuti, et nad sobiksid tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistidele ning nende kasutamine oleks lihtne ja nõuaks vähest ressurssi. Järgmise sammuna plaanitakse valitud hindamisvahendid kohandada  Eestile ja muuta need kättesaadavaks lastega töötavatele spetsialistidele.

Läbiproovitud ja kõigile ühetaolised hindamisvahendid aitavad mõista laste võimalike probleemide olemust ja tõsidust või välistada nende esinemist. Samuti saab hinnata, kas sekkumine on vajalik ning mis oleks selle mõju lapsele. Ühtsete standardite loomine aitab tulevikus kõikidel lastega töötavatel spetsialistidel koguda infot laste olukorra kohta ning soodustab koostööd erinevate spetsialistide vahel.

Raporti on koostanud OÜ Kognitiivse ja Käitumisteraapia Keskus ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel (PDF).

Aleksandra Solntseva
meediasuhete nõunik
Sotsiaalministeerium
626 9369
5826 2265
aleksandra.solntseva@sm.ee