Sa oled siin

Sotsiaalministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid läbirääkimisi 2022. aasta eelarve üle

„Kohaliku tasandi sotsiaalteenused on pikka aega olnud alarahastatud ning nende kättesaadavus üle riigi ebaühtlane ning selle üle käib põhiline arutelu läbirääkimistel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
„Kohaliku tasandi sotsiaalteenused on pikka aega olnud alarahastatud ning nende kättesaadavus üle riigi ebaühtlane ning selle üle käib põhiline arutelu läbirääkimistel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Eilsel sotsiaalministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu kohtumisel vaadati üle kokkulepped ja ettepanekud 2022. aasta riigieelarve läbirääkimisteks. Riik koostöös kohalike omavalitsustega on algatanud arutelu tulubaasi suurendamisest ning seoses sellega täiendavate ülesannete võimalikust andmisest kohalikele omavalitsustele.

Sotsiaalministeeriumi jaoks on järgmise eelarveperioodi prioriteet kohalike omavalitsuste omapanuse suurendamine sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist ning teenusmajade rajamist eakatele.

„Kohaliku tasandi sotsiaalteenused on pikka aega olnud alarahastatud ning nende kättesaadavus üle riigi ebaühtlane ning selle üle käib põhiline arutelu läbirääkimistel,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Selleks, et inimeste igapäevane toimetulek ei halveneks ning ka rohkem abi ja tuge vajavad inimesed saaksid elada oma kodus, tuleb omavalitsustel lähiaastatel suurendada investeeringuid sotsiaalkaitsesse tuntavalt, et eelisarendada teenuseid, mis aitaksid inimestel iseseisvalt ja inimväärikalt hakkama saada ning vähendaksid lähedaste koormust. Omavalitsuste õlul on suur osa rehkendusest, et inimeste heaolu oleks hoitud ning kahtlemata ka üksjagu vabadust parimate lahenduste leidmisel.“

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel, koostöös rahandusministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga tellitakse sõltumatu analüüs, selgitamaks kohalike omavalitsuste tegelikku omapanust sotsiaalsekaitse valdkonda. Probleemiks on täna, et olemasolevate andmete põhjal antud hinnangud omavalituste omapanuse kohta sotsiaalkaitsesse ei ole alati korrektsed ning võrreldavad.

Kuuse sõnul tuleks ka võimalikult kiiresti viia omavalitsuste teenuste osutamise korrad kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega ja see tähendab teenuste ja muu abi lahti sidumist puude raskusastme tuvastamise nõudest ning selle asendamist abivajaduse hindamisega. Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel peaks olema suund lihtsustada abi andmise korraldust.

Ministeerium kutsub kohalikke omavalitsusi üles eelarveläbirääkimisteks välja selgitama täpsemad vajadused ja probleemid, mis neil ettepanekutega seonduvalt riigile on. See aitaks paremini aru saada, kui paljudel KOVidel erinevate teenuste rahastamisel probleem on, kui paljusid inimesi see puudutab ja kui palju see maksab, sest teatud juhtudel võivad olla lahendused hoopis teenuste korralduses, nõustamises, mitte esmajärjekorras täiendavas riigieelarvelises rahastuses. Osapooled leppisid kokku jätkata eelarveläbirääkimisi asendushoolduse, erihoolekandeteenuste, eestkoste ning üldhooldusteenuse rahastamise üle.

Lisaks sellele tuleks omavalitsustel struktuurivahendite planeerimisel mõelda läbi oma vajadused nii eakate iseseisva elu toetamise teenuse (nn teenusmajade) kui ligipääsetavaid lahendusi soodustavate investeeringute osas.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei sõnab, et üleriigilise omavalitsusliiduna on liidu eesmärk seista riigieelarve läbirääkimistel kohalike omavalitsuste huvide ja ootuste eest. „Läbirääkimistel peame pingsalt jälgima, et kui omavalitsusele antakse üle uusi kohustusi, siis oleks eelnevalt analüüsitud sellega kaasnevad vajadused täiendavatele rahalistele ja inimressurssidele, ning oleksid teada täiendavate kulude katteallikad. Omavalitsused panustavad sotsiaalkaitsesse, aga ka teistesse valdkondadesse vastavalt kohalike elanike soovidele ja vajadustele. Sotsiaalkaitse kulude osakaalu tõstmine saab tulla ainult mõne teise valdkonna osakaalude vähendamise arvelt, sest omavalitsuse rahakott on üks. Kohalikud omavalitsused leiavad, et vaieldav on sotsiaalkaitselise omapanuse suurendamise sidumine otseselt tulubaasiga, see otsus peaks jääma iga omavalitsuse enda teha lähtuvalt kohalikust vajadusest. Ka täna on omavalitsusi, kes panustavad sotsiaalkaitsesse tunduvalt rohkem, kui tulubaasi kasv seda eeldaks. Läbirääkimiste positiivseks momendiks oli tõdemus, et ükski tõstatatud teema ei ole vähetähtis. Enamuse puhul jõuti ühisele arusaamale, et probleemi lahendamine vajab põhjalikku analüüsi ja läbirääkimiste jätkamist,“ lisab Trei.

Kohalikuks arenguks vajalike investeeringute ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu tagamiseks toetatakse kohalikke omavalitsusi tasandus- ja toetusfondist, struktuurivahenditest ning täiendava rahastusega riigieelarvest. Ühiselt jõuti kokkuleppele, et struktuurivahendite 2021-2027 perioodi vahendeid saab kasutada hoolduse ja tervise infrastruktuuri investeeringuteks, sealhulgas teenusmajade rajamiseks, pikaajalise hoolduse korralduse rahastamiseks, töövõimereformi jätkumiseks, laste ja noorte toetamiseks, toiduabi korraldamiseks ning tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks. Samuti oldi ühel meelel, et hoolekande valdkonna eesmärk on  arendada eelkõige kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoolekandeasutuses.

„Esitasime riigile ettepanekud osaleda üldhooldusteenuse rahastamises, suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid ja võimaldada erihoolekandeteenuste kättesaadavus. Riik peaks tagama esmatasandi arstiabi kättesaadavuse üle Eesti, leidma täiendavaid eelarvelisi võimalusi, toetamaks kohalikke omavalitsusi ESF vahendite abil välja arendatud ja osutatud teenusmahtude hoidmiseks.  Hea meel on tõdeda, et sotsiaalministeerium peab sarnaselt Eesti Linnade ja Valdade Liidule oluliseks suunata senisest rohkem tähelepanu aktiivsena vananemise toetamisele, kaasates vanemaealisi kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse ja vabatahtlikusse tegevusse. Kindlasti peame jätkama arutelu lastekaitse valdkonna koostöökokkuleppe ja psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse tagamise üle,“ sõnab ELVLi asedirektor Jan Trei.

Traditsiooniliselt esitas Eesti Linnade ja Valdade Liit riigile valdkondlike töörühmade ettepanekud, mis on sisendiks 2022. aasta eelarveläbirääkimistele. Teist korda esitas sotsiaalministeerium omavalitsusliidule ka oma ettepanekud, millises suunas liikumist peab riik vajalikuks, et oleks tagatud inimeste heaolu kasv.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem selleks, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele. Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad on, piisavalt – täna (14.05) kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.
14.05.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39aastastele

Vähemalt 30aastased inimesed saavad COVID-19 vastu vaktsineerimiseks digiregistratuuris aega broneerima hakata alates laupäevast, 15. maist.

"Töötajate tervise kaitseks tuleb pidevalt hinnata töökeskkonnas esinevaid riske ning kohaldada meetmeid nende maandamiseks. Üheks võimalikuks maandamismeetmeks on kahtlemata ka isikukaitsevahendite õige kasutamine. Samuti on oluline vältida tööga seotud haigestumist, milleni võib viia kokkupuude erinevate ohtlike kemikaalidega. Seetõttu peab tööandja teadma, milliseid keemilisi ohutegureid töökeskkonnas esineb ning mis on nende mõju töötajate tervisele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
13.05.2021

Valitsus täiendas töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu ning täpsustas kasutatavate isikukaitsevahendite valimist

Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu uute ainete ja nende piirnormidega ning mitme aine senised piirnormid muudeti rangemaks. Täiendati ka isikukaitsevahendite valikloetelusid, mis annavad tööandjatele mittesiduvaid suuniseid isikukaitsevahendite valimisel. Muudatused võimaldavad tööandjatel tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel.