Sa oled siin

Sotsiaalministeerium: oluline on lapse bioloogilise isa kanne sünnitunnistusel

Vastupidiselt eile meedias levinud infole ei toeta Sotsiaalministeerium isakande kohustuslikuks muutmist, kuid peab oluliseks soodustada lapse bioloogilise isa kande olemasolu lapse sünnitunnistusel. 

Postimehes (17.02.2015) ilmunud artikkel „Lapsel peab olema isa. Või vähemalt nimi.“ tõstatas väga olulise ja palju vastukaja tekitanud teema. Samas on meedias esitatud ebatäpne info selle kohta, et Sotsiaalministeerium plaanib muuta isakande tegemise kohustuslikuks.
  
Sotsiaalministeerium ei pea mõistlikuks isakande kohustuslikuks muutmist sellisel kujul, et isa nimi märgitaks sünnitunnistusele vaid ema ütluste alusel. Selline lahendus võib soodustada n-ö fiktiivsete isade teket, kus sünniakti on märgitud olematu või vale inimene, tuues koheselt kaasa vanema õigused ja kohustused mehele, kes ei pruugi tegelikkuses lapse isa olla. Fiktiivsete kannete tegemine ei ole ka lapse huvides, sest isaduse tuvastamise eesmärk on anda lapsele teine vanem ja seeläbi ka õigus isa hoolele, ülalpidamisele, pärimisele, mõlema vanema suguvõsale jpm.

Tuleb arvestada, et põhjused, miks isa nime sünnitunnistusele ei märgita, on erinevad. Kahtlemata on erandeid, kus isa tuvastamine pole võimalik ja nendega tuleb ka arvestada. Samas peab riik senisest enam toetama seda, et isakanne ei jääks tegemata vanemate teadmatusest, isaduse tuvastamise keerukusest jm põhjustest, mis oleks lahendatavad. Ministeerium on siin ka välja pakkunud erinevaid võimalusi, kuidas isakande tegemist soodustada, võimaldades näiteks isadus omaks võtta ka digiallkirja andmise kaudu, kompenseerida riigi poolt DNA testi maksumus jm. Samuti tuleb leida senisest tõhusamad lahendused üksikvanemaga kasvavate laste toetamiseks.
  
Sotsiaalministeerium on peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelise raamatu koostamise raames otsinud erinevaid lahendusi üksikvanemate toetamiseks. Kuna perede toimetulekut mõjutab suurel määral see, kas lapsel on mõlemad vanemad, kes tema ülalpidamisse ja kasvatamisse panustavad, on oluline vähendada nende juhtude hulka, kus lapse isa jääb tuvastamata. Kui ema identifitseerimine on enamasti lihtne (lapse emaks loetakse naine, kes on lapse sünnitanud), siis isa puhul võib see osutuda keeruliseks, mistõttu on isa registreerimine praeguse seadusandluse kohaselt jäetud vabaks. Olukord, kus isakande märkimine sünnitunnistusele on jäetud suuresti ühe vanema otsustada, ei ole aga kooskõlas lapse õigustega ega väärtusta isa rolli.