Sa oled siin

Sotsiaalministeerium otsib partnerit, et kaasata hoolekandesse senisest enam vabatahtlikke

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Riik kuulutas teist korda välja hanke, et kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi. Eesmärk on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi.

Hankega leitav partner hakkab rakendama etteantud koostöömudelit üle-eestiliselt, sealhulgas tuleb kokku kaasata vähemalt 60 kohalikku omavalitsust, igast maakonnast tuleb kaasata vähemalt üks kohalik omavalitsus ja igast kaasatud omavalitsuses saab abi vähemalt 30 inimest koostöös kohalike omavalitsustega ja teiste partneritega.

„Vabatahtlik sotsiaaltöö pärineb heaoluriikidest 1970-ndatest ning sellel on kogu sotsiaaltöö teoreetilistes käsitlustes oma kindel koht. Eestis on vabatahtlikku sotsiaaltööd, mis on osa kogukondlikust sotsiaaltööst küll rakendatud, kuid selleks jäetud loomata riigi vastutus sobiva õigusruumi ja finantstoetusega. Tänaseks ei saa öelda, et takistuseks oleks õigusruum, küll aga rahalised vahendid, mida käimas oleva hanke kaudu püüame leevendada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ministri sõnul on kohalikul tasandil sotsiaalteenuste pakkumine ja kättesaadavus Eestis jätkuvalt ebaühtlane, näiteks ei pruugi kohaliku omavalitsuse korraldatav koduteenus katta ära heakorra töid, akende pesu või pisiremonti ega ka teenuse saaja sotsiaalseid vajadusi, näiteks suhtlemist.“

Aastatel 2018 – 2020 viis sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille eesmärk oli välja töötada üle-eestiliseks rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes. Koostöömudeli loomises osales kokku 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses, vabatahtlikud pakkusid tuge ligi 680 abivajajale enam kui 21 600 tundi.

Projekt kinnitas, et vabatahtlike süsteemne kaasamine hoolekande valdkonnas on täna veel uudne lähenemisviis. Samas on tänaseks loodud tugevad eeldused  – olemas koolitatud vabatahtlikud, kes soovivad jätkata, ning huvi nii seltside, sotsiaaltöötajate, hoolekande- ja tervishoiuasutuste kui ka abivajajate endi poolt.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ lisas Riisalo. „Oluline on silmas pidada, et vabatahtlike panus saab pakkuda lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele, kuid ei saa asendada ametlikke sotsiaalteenuseid.“

Hanget rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Hankega rahastatakse projekti üle-eestilist koordineerimist ja rakendamist vähemalt neljas piirkonnas, sealhulgas koordinaatorite töötasusid ning vabatahtlike toetavaid tegevusi ja koolitusi.

Hanke eeldatav maksumus on ca üks miljon eurot. Elluviimise periood on 26 kuud alates hankelepingu sõlmimisest.

Täpsemate tingimustega on teil võimalik tutvuda siin.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?