Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele erakorralise pensionitõusu eelnõu

Eelnõu kohaselt suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Pensioni baasosa suurendamine parandab vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspensionite saajate sissetulekut mõjutades ligikaudu 321 000 inimest, rahvapensioni tõstmine parandab aga ligikaudu 3200 inimese sissetulekut.

Pensioni baasosa erakorraline tõstmine aitab tagada paremat äraelamist võimaldavat pensioni ka madalama palgaga ja lühema pensionistaažiga inimestele, sellel on oluline mõju vanemaealiste vaesuse vähendamisele. „Pensionite baasosa tõus mõjutab enamusi pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised inimesed. Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Oluline on, et  erakorraline pensionitõus mõjutab ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 2023. aasta 1. jaanuaril eeldatavalt pea 595 euroni. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 on see aga eeldatavasti 622 eurot. Rahvapensioni suurus saab olema pärast 20-eurost tõusu 286 eurot kuus. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 tõuseb rahvapension eeldatavalt peaaegu 300 euroni.

Arvestades iga-aastast indekseerimist kulub prognoosi kohaselt erakorraliseks pensionitõusuks 2023. aastal 63 miljonit, 2024 aastal 65 miljonit ning 2025. aastal 74 miljonit eurot.

Suhtelise vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, on kõige kõrgem just 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas Statistikaameti andmetel 41,4% 65-aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8% üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses.

Lisaks pensionite erakorralisele tõstmisele on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, et pensioni teise samba reformist vabanev raha suunatakse ka pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks ning keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutmiseks. Käesoleval nädalal saadeti kooskõlastusringile ka vastav eelnõu.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.