Sa oled siin

Sotsiaalministeerium saatis rahvastiku tervise arengukava kooskõlastamisele

RTA 2020-2030
Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu kui ka majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust, ütles minister Tanel Kiik.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020-2030. Arengukava seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises.

„Riigi areng ja inimeste heaolu sõltub olulisel määral inimeste tervisest. Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu kui ka majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust. Vajame selleks nii valitsus-, era- kui ka kolmanda sektori, kogukondade ja kõigi ühiskonnarühmade ühiseid jõupingutusi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on oluline, et pikemaajalised ühised eesmärgid oleks kokku lepitud. Eelmise valitsuse ajal on tehtud arengukava ettevalmistamisel tänuväärset tööd, kust saame nüüd edasi minna.“ 

Tervisestatistika näitab, et kõige rohkem eluaastaid kaotame südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises.

Minister Tanel Kiige sõnul on Eesti inimeste eluiga viimasel kümnendil oluliselt pikenenud, kuid tervena elatud eluaastad pole samas tempos kasvanud. „Meie eesmärk on, et see periood inimeste elus, mil nad kogevad terviseprobleeme, mis piiravad igapäevaseid tegevusi ja tööelu, oleks võimalikult lühike. See mõjub pärssivalt nii inimeste aktiivsele ühiskonnas osalemisele, mõjutab eluga rahulolu, aga ka meie majanduse arengut ja riigi jätkusuutlikkust tervikuna,“ ütles minister Tanel Kiik.

Arengukava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2030 mitmete oluliste tervisenäitajate paranemine:

  • tõsta eeldatavat eluiga meestel enam kui 4 aasta võrra (78 eluaastani) ja naistel ligi 2 aasta võrra (84 eluaastani);
  • tõsta tervena elatud aastaid meestel 7,5 aasta võrra (62 aastani) ja naistel 4 aasta võrra (63 eluaastani);
  • vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, et mitte üheski Eesti maakonnas ei oleks inimeste eeldatav eluiga Eesti keskmisest enam kui 2 eluaastat lühem;
  • vähendada hariduslikku ebavõrdsust, et eeldatava eluea erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel väheneks ning ei oleks suurem kui 6 eluaastat (praegu on vahe 8,6 aastat).

„Tervise valdkonnale järgmiseks kümnendiks eesmärke seadva ja suundi andva arengukava koostamist alustati eelmise valitsuse koosseisu ajal, see oli aastavahetusel kooskõlastusringil, kuid arengukava kinnitamiseni ei jõutud. Seetõttu saatis sotsiaalministeerium arengukava uuesti kooskõlastusringile, et seejärel saata see Vabariigi Valitsusse kinnitamiseks,“ selgitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann. „Uuesti kooskõlastusringile saadetud arengukavas on seatud eesmärgid jäänud samaks, kuid enam on tähelepanu pööratud tõendusel põhineva poliitika olulisusele arengukava eesmärkide saavutamisel ja valdkonna juhtimisel.“

Arengukava viiakse ellu läbi kolme programmi – inimkeskne tervishoid, tervist toetav keskkond ja tervist toetavad valikud. 

Arengukava koostamise käigus on toimunud kohtumised huvigruppide ja partnerite esindajatega. Kokku on olnud arengukava koostamise protsessi kaasatud esindajaid enam kui 30-st organisatsioonist, teiste hulgas patsientide, arstide, arstitudengite, õdede, psühholoogide ja psühhiaatrite, ettevõtjate ja kaupmeeste, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, apteekrite ja proviisorite, terviseedendajate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajad.

2018. aasta septembris läbis arengukava avaliku konsultatsiooni, lisaks toimusid 2018. aasta sügis-talvel kõikides maakondades üle Eesti maakondlikud arutelupäevad kohalike omavalitsuste juhtide, kogukonnaliidrite ja kohalike tervisemeeskondadega.

 

Veel uudiseid samal teemal

Vaktsineerimise infotund
07.05.2021

Esmaspäeval ja kolmapäeval toimuvad vaktsineerimise avalikud infotunnid

Esmaspäeval 10. mail algusega kell 14.00 toimub vaktsineerimise infotund, kus antakse ülevaade COVID-19 vaktsineerimise hetkeseisust Eestis ning tervisevaldkonna eksperdid vastavad COVID-19 vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele küsimustele. Infotundi on võimalik vaadata ka eesti viipekeeles, kirjutustõlkega ning sünkroontõlkega vene ja inglise keelde. Vene keeles toimub avalik infotund 12. mail, algusega kell 14.20 ning see on varustatud sünkroontõlkega eesti keelde.

COVID-19 vaktsineerimine
07.05.2021|Sotsiaalministeerium

Eestis on praeguseks tehtud üle poole miljoni COVID-19 vastase kaitsesüsti

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 362 866 inimest. Kokku on tehtud 510 126 COVID-19 vastast kaitsesüsti, sh eilse päeva jooksul 17 619 kaitsesüsti, mis on seni suurim ühes päevas tehtud vaktsineerimiste arv. Juba üheteistkümnes maakonnas on üle 70-aastaste hõlmatus vaktsineerimisega ületanud 70 protsenti.