Sa oled siin

Sotsiaalministeerium seab eesmärgiks omastehooldajate parema toimetuleku

Täna tuli kokku 25-liikmeline arengukava juhtrühm, et arutada Eesti jaoks sotsiaalpoliitika suuremaid murekohti ja väljakutseid. Eesmärk on leida lahendused erinevatele väljakutsetele sotsiaalvaldkonnas. Nendest üks keerulisemaid on hoolduskoormus, mida kannavad perekonnaliikmed lähedaste hooldamisel.

Statistikaameti Eesti Tööjõu-uuringu andmete kohaselt oli 2013. aastal lapse või täiskasvanud pereliikmete eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid 15-74 aastaseid elanikke 13 500. Sotsiaalministeeriumi 2009. aastal läbi viidud puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu kohaselt hooldati pereliikme poolt 51 951 puudega inimest. Viiendik hooldajatest on määratud oma puudega pereliikme ametlikuks hooldajaks. Tuleb leida lahendusi, mis vähendaksid ühelt poolt nii hooldajate koormust, et neil tekiks suurem võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda, ent teiselt poolt tagada ka hooldavatele parem elukvaliteet.

„Peame looma omastehooldajatele võimaluse olla täisväärtuslikud ühiskonna liikmed,“ pidas sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt oluliseks. „Eesmärgid puudutavad kõiki ja lahenduste leidmine on meie kätes. Selleks on vaja paljude organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja inimeste panust ning potentsiaali,“ lisas Kütt. Sotsiaalkaitseminister leidis, et arengukava ei saa olla lihtsalt üks paber, mida täiustada, vaid alus süstemaatiliseks tegevuseks eesmärkide saavutamisel. 

Ministeerium koondab ühtlasi ka ideid, mis aitavad vähendada soolist palgalõhet, suurendada ühiskonna üldist tolerantsust vähemustesse ja aitaksid vähendada vaesust. Selles, kuidas nende väljakutsetega hakkama saada ja milliste meetmete abil,  lepitakse kokku Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava koostamise protsessis, kuhu sotsiaalministeerium ootab kõiki konstruktiivselt panustama.