Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalministeerium sõlmis lepingu HPV-vaktsiini ostmiseks

minister
„Eesti on üks viimaseid Euroopa Liidu riike, kus tüdrukute HPV-vastast vaktsineerimist ei tehta, ehkki rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et õigeaegne vaktsineerimine aitab ära hoida 86–100 protsenti võimalikest vähijuhtudest,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Sotsiaalministeerium sõlmis lepingu inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsiini ostmiseks. Vaktsineerimisega alustatakse alates 2018. aastast.

Inimese papilloomiviirus ehk HPV on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt sugulisel teel. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav. Teatud viiruse tüübid võivad põhjustada erinevaid vähkkasvajaid. Kõige sagedasem HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Eestis on emakakaelavähki haigestumine ja suremus Euroopas üks suuremaid. Haiguse tagajärjel sureb Eestis igal aastal keskmiselt 70 naist ja naiste pahaloomulistest kasvajatest on emakakaelavähk esinemissageduselt viiendal kohal.

„Eesti on üks viimaseid Euroopa Liidu riike, kus tüdrukute HPV-vastast vaktsineerimist ei tehta, ehkki rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et õigeaegne vaktsineerimine aitab ära hoida 86–100 protsenti võimalikest vähijuhtudest,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Seetõttu pean väga oluliseks, et tulevast aastast hakkame ka Eestis pakkuma tasuta HPV vastast vaktsineerimist.“

Riigihankel tunnistati edukaks AS Oriola pakkumine HPV vaktsiinile Gardasil 9. Vaktsiin pakub kaitset 9 erineva HPV viiruse tüve eest, mis põhjustavad nii emakakaelavähki kui muude paikmetega vähki, aga ka suguelundite tüükaid. Gardasil 9 vaktsiin on kasutusel paljudes EL liikmesriikides. Vaktsiinivaru soetatakse 2 aastaks ja lepingu kogumaksumus on 1,8 miljonit eurot.

Kuna HPV-vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega nakatumist, hakatakse Eestis vaktsineerima 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13-14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimisi hakkavad Eestis tegema koolitervishoiuteenuse osutajad ja vaktsineerimiskuur koosneb kahest annusest.

Tütarlaste vaktsineerimise eesmärk on vähendada HPV nakkuse levimust, nakkusest põhjustatud vähieelseid seisundeid, haigestumist vähki ning hoida ära vähist põhjustatud tervishoiukulusid ja suremust. 

Veel uudiseid samal teemal

„Eksperdid arutasid, kas gripivaktsiini ja COVID-19 vaktsiini tohib üheaegselt manustada või tuleks kahe vaktsiini tegemise vahele aega jätta. Komisjon leidis, et COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsiini võib manustada ükskõik millise intervalliga ning neid võib teha ka samal päeval, kui vaktsineeritavale nii sobib,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona. „Küll aga tuleks silmas pidada, et kui erinevad vaktsiinid tehakse samal päeval, siis tuleks kahe vaktsiini võimali
22.09.2021|Sotsiaalministeerium

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon: COVID-19 ja gripi vaktsiini võib manustada samal päeval

Eile, 21. septembril sotsiaalministeeriumi juures kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas COVID-19 vaktsiini ning gripivaktsiini üheaegset manustamist. Eksperdid leidsid, et gripivaktsiini ja COVID-19 vaktsiini tegemise vahele pole vaja kindlat ajavahemikku jätta ning need võib teha ka samal päeval.

minister Tanel Kiik
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Kiik: COVID-19 vaktsiini lisadoose juba tehakse, tõhustusdoosidega alustame oktoobris

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna valitsuskabineti liikmetele COVID-19 vastase vaktsineerimise plaane lähikuudeks, sh lisadooside ja tõhustusdooside tegemise korraldust. Vaktsineerimise prioriteetne sihtrühm on endiselt veel vaktsineerimata inimesed, kuid riik ootab ka Euroopa Ravimiameti hinnangut tõhustusdooside müügiloa taotlustele.