Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

​Sotsiaalministeerium soovib muuta töötervishoiuteenust terviklikuks ning tagada ohutut töökeskkonda kaugtööl

„Paljud vastutustundlikud tööandjad on saatnud oma töötajad võimalusel kaugtööle, et vältida tarbetuid kontakte ja sellega piirata koroonaviiruse levikut. Töötajad võivad aga vajada tööandjalt juhendamist ja nõu koduse töökoha sisseseadmiseks nii, et see säästaks nende tervist,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
„Paljud vastutustundlikud tööandjad on saatnud oma töötajad võimalusel kaugtööle, et vältida tarbetuid kontakte ja sellega piirata koroonaviiruse levikut. Töötajad võivad aga vajada tööandjalt juhendamist ja nõu koduse töökoha sisseseadmiseks nii, et see säästaks nende tervist,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega parandatakse töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid selgemaks, et tagada ohutu töökeskkond ka kaugtööl. Tööandja jaoks lihtsustub ka tööõnnetustega seotud uurimine.

„Paljud vastutustundlikud tööandjad on saatnud oma töötajad võimalusel kaugtööle, et vältida tarbetuid kontakte ja sellega piirata koroonaviiruse levikut. Töötajad võivad aga vajada tööandjalt juhendamist ja nõu koduse töökoha sisseseadmiseks nii, et see säästaks nende tervist,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samuti pean vajalikuks, et käsitleksime töötervishoiuteenust laiemalt kui ainult töötaja tervisega vahetult seotud näitajad. Oluline on, et tööandjad pööraksid tähelepanu ka töökeskkonnale, mis töötajate tervist mõjutab, nagu selgus ka eelmisel aastal valminud töötervishoiuteenuse uuringust.“

Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab lisaks töötajate tervisekontrolli korraldamisele ka töötervishoiuarsti poolset ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimist ja ettepanekute tegemist töötingimuste parandamiseks, samuti nõustamist, et toetada tööandjat töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi terviseedenduse vallas. Sellega muudetakse töötervishoiuteenus terviklikumaks ning parandatakse tööandja ja töötervishoiuarsti koostööd, et ennetada töötajate terviseprobleeme ja aidata kaasa ohutu töökeskkonna loomisele.

Samuti täpsustatakse eelnõuga tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel kaugtööl. Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuivõrd töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume, nt kodus, kohvikus või raamatukogus. Ka kaugtöö puhul peab tööandja hindama töökeskkonna riske, mida ta saab teha töötajaga vesteldes, kasutades riskide hindamise küsimustikke või hinnates riske foto- või videomaterjali põhjal.

Lisaks töökeskkonna riskide hindamisele peab tööandja ka töötajat juhendama, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja omale ohutu töökeskkonna kujundada, korraldama talle tervisekontrolli ning tagama tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise.

Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest. Need erisused kohalduvad vaid selliste tööde puhul, kus töötajal on võimalik tagada ise ohutu töökeskkond ja maandada tööga kaasnevaid riske (nt töö arvutiga). Täpsemalt saab lugeda ohutu töökeskkonna tagamisest ka 2019. aastal välja antud juhisest (PDF).

Lisaks soovitakse eelnõuga vähendada tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Selleks luuakse tööandjale võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogus. Muudatustega väheneb paberdokumentide koostamise ja edastamisega kaasnev halduskoormus.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis ning anda tagasisidet kuni 1. detsembrini 2021.

Lisainfo:

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„On vähe poliitikavaldkondi, mis mõjutavad inimese elu ja heaolu niivõrd vahetult kui seda on sotsiaalvaldkond. Minu eesmärk on, et mure korral oleks riigi tugi inimesele võimalikult nähtamatu, mugav ja proaktiivne. Hiljutised kriisid näitavad ka, et sotsiaalsüsteem peab olema senisest paindlikum ja valmis kiirelt reageerima uutele vajadustele, ütles sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.
24.01.2022|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleriks saab Hanna Vseviov

Tänasest on sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantslerina ametis Hanna Vseviov, kes juhtis viimased kuus aastat sotsiaalministeeriumis laste ja perede osakonda.

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.