Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalministeerium soovib riikliku perelepitussüsteemi loomisega ennetada perekondlike konfliktide süvenemist ja kurnavaid kohtuvaidlusi

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega plaanib luua riikliku perelepitussüsteemi, et aidata lapsevanematel lahkumineku korral teha lapse elukorralduses lapse heaolust lähtuvaid kokkuleppeid. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

Eelnõuga luuakse võimalus lapse elukorralduslikes küsimustes, näiteks lapsega suhtlemise õigus, alaealise lapse elatis ja teatud juhtudel ka hooldusõiguse küsimused, jõuda kokkuleppele perelepitaja abiga. Eelnõu käsitleb perelepitusteenuse osutamist nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal, mis tähendab, et kohtule antakse võimalus suunata pere perelepitusteenusele enne, kui kohus ise asja sisuliselt menetlema hakkab.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“

Selleks, et kindlustada perelepitusteenuse üle-eestiline kättesaadavus ja ühetaoline kvaliteet, on oluline, et riigis oleks piisaval määral vajalike kompetentsidega perelepitajaid, teenusele endale kui ka perelepitajatele oleks seatud kindlad nõuded ning nii peredel kui ka kohtutel oleks üks kindel kontakt, kuhu teenuse saamiseks pöörduda.

Igal aastal pöördub erinevate last puudutavate küsimuste lahendamiseks kohtusse ligi 4000 inimest. Perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine suurendab kohtuväliste kokkulepete arvu ning vähendab seeläbi kohtute koormust.

Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo avaldas lootust, et perelepitusteenus võimaldab edaspidi suunata inimesi rahumeelselt laste huvidest lähtuvaid kokkuleppeid sõlmima, selle asemel, et kohtusaalis suuremat konflikti tekitada. „Tihti ei ole vanemate vaidlus mitte õiguslike küsimuste lahkamine, vaid omavaheliste teravate suhete selgitamine ning selliste murede lahendamine on tõhusam kohtusaalist väljaspool,“ lisas Naaber-Kivisoo.

Suhtlus- ja hooldusõiguse küsimused moodustasid 2020. aastal ca viiendiku sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonda tehtud pöördumistest. Lasteabitelefonile tehti 2020. aastal hooldusõigusega seotud kohtumenetlusega ja kohtuvälistes küsimustes 678 pöördumist. Ka Lastekaitse Liidu poole pöördub igal aastal aina rohkem peresid, kes soovivad nõu perekonnaõiguslike probleemide lahendamiseks. Küsimusi on nii elatise teemadel, lapse edasise elukorralduse kui ka lahkumineku kohta laiemalt.

Olukorras, kus Lastekaitse Liidu ja Advokatuuri koostööprojektis „Hea nõu lastega peredele“ on alates 2010 advokaadid tasuta perekonnaõiguslikes küsimustes nõustanud enam kui 1700 abivajajat, näeme vajadust riikliku perelepitussüsteemi järele igapäevaselt,“ ütles Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala. „On positiivne, et riik võtab ette reaalseid samme ühtlustatud perelepituseteenuse loomiseks, kuna perelepitusteenuse laialdasem kättesaadavus aitab kaasa lapsi säästva vanemlussuhte jätkumisele.“

Varje Ojala sõnul lõpeb lahku minnes vanemate paarisuhe, aga ei lõpe vanemlussuhe, sest lapsed vajavad jätkuvalt mõlema vanema tuge. Seega on lapsi puudutavate vaidluste puhul äärmiselt oluline olukorra võimalikult kiire, rahumeelne ja laste huvides lahendamine ning stabiilse elukorralduse jätkumine.

Uue seadusega saab sotsiaalkindlustusametist perelepitusteenuse koordineerija, mis tähendab, et SKA hakkab tegelema kogu riikliku perelepituse teenuse korraldusega, sealhulgas pere teenusele suunamise, teenuse rahastamise ning järelevalve teostamisega. Eelnõus kirjeldatud muudatuste vastuvõtmisel hakkavad perelepitusteenust vanematele vahendama SKA piirkondlikud koordinaatorid, kelle poole saab pöörduda nii kohtu suunamise kaudu kui ka otse.

Perelepitussüsteemi loomist ja lapse elukorraldust puudutavate küsimuste eelkõige kohtuvälist lahendamist toetavad nii riigikohtu esimees kui ka õiguskantsler. Riikliku perelepitusteenuse loomine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi üks eesmärke. Eelnõu planeeritav jõustumistähtaeg on 1. juuli 2022, kuid täpne jõustumistähtaeg sõltub eelarve läbirääkimistest.

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Töötavate vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv ning neid tööle võtnud tööandjate osakaalu suurenemine näitab liikumist töövõimereformile seatud eesmärkide suunas,“ ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul. „Muutust on toetanud ka suurem paindlikkus töösuhetes – inimesed soovivad ja tööandjad on valmis pakkuma enam osaajaga tööd ning töötamist kaugtöö vormis.“
16.06.2021|Sotsiaalministeerium

UURING: Tööandjate hoiakud soosivad vähenenud töövõimega inimeste palkamist

Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Turu-uuringute AS läbiviidud tööandjate küsitlus näitas, et suurenenud on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule, kuid suurem võiks olla tööandjate teadlikkus riigi pakutavatest toetusmeetmetest.

„Sotsiaaltööl on meie elus väga oluline osa, kuigi kõik inimesed ei pruugi seda iga päev märgata. Viimane aasta on pannud meid tõsiselt proovile. Mõnegi inimese elu on muutnud just sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja otsustav käitumine, suunamine ja asjatundlik nõu, teisele on tööl käimise eelduseks isikliku abistaja tugi, kolmanda pere puhul aga võimaldab professionaalne tugiisik erivajadusega lapse kasvatamise kõrvalt vanematel tööl käia,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
15.06.2021|Sotsiaalministeerium

Täna kuulutati välja 2020. aasta parimad sotsiaalvaldkonna töötajad

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tunnustas täna Tartus, Vanemuise Kontserdimajas 2020. aasta parimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid. Lisaks kuulutati välja aasta koostööpartner, aasta sotsiaaltööd kajastanud ajakirjanik ning aasta sotsiaalvaldkonna sõber.