Sa oled siin

Sotsiaalministeeriumi minivideote sarja avaloeng aitab märgata süvenevat vägivalda paarisuhtes

„Eesti inimesed on aastate jooksul üha enam hakanud mõistma, et erinevus on ühiskonna tavapärane osa ja sooliselt võrdsem ühiskond on kasulik kõikidele. Järjest enam inimesi nõustub, et lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi ja sellesse tuleb sekkuda,“ ütles projekti eestvedaja, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Airi Mitendorf.
„Eesti inimesed on aastate jooksul üha enam hakanud mõistma, et erinevus on ühiskonna tavapärane osa ja sooliselt võrdsem ühiskond on kasulik kõikidele. Järjest enam inimesi nõustub, et lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi ja sellesse tuleb sekkuda,“ ütles projekti eestvedaja, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Airi Mitendorf.

Sotsiaalministeerium avaldab alates 5. aprillist kuni jaanipäevani 10-osalise minivideote sarja “Võrdsem Eesti”, kutsudes sellega ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. “Võrdsem Eesti” videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Esimene miniloeng keskendub lähisuhtevägivallale.

„Eesti inimesed on aastate jooksul üha enam hakanud mõistma, et erinevus on ühiskonna tavapärane osa ja sooliselt võrdsem ühiskond on kasulik kõikidele. Järjest enam inimesi nõustub, et lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi ja sellesse tuleb sekkuda,“ ütles projekti eestvedaja, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Airi Mitendorf. „Pakume miniloengute sarjaga võimalust laiendada enda teadmisi ja juhime tähelepanu näiteks võrdse kohtlemise põhimõtetele, avalike ruumide ligipääsetavuse olulisusele, soolise ebavõrdsusega seotud väljakutsetele ühiskonnas, samuti aitame ära tunda soopõhist kübervägivalda.“

Üleeuroopalistes vägivallauuringutes on selgunud, et Eestis esineb Euroopa riikide võrdluses kõige rohkem füüsilist vägivalda ja kõige sagedamini on vägivallatsejaks pereliige. Iga kolmas naine Eestis on kogenud mingit liiki vägivalda.

Mitendorfi sõnul algab näiteks lähisuhtevägivalla puhul kontroll tavaliselt üsna pehmel moel, olles kaugel sellest, mida oleme harjunud pidama vägivallaks ning uuringud on isegi näidanud, et lähisuhtevägivalla hoiatusmärgid aetakse segamini romantika või armastusega. „Lähisuhtevägivalla ennetamine tähendab seega selle ilmnemise riskide äratundmist ning esimeses miniloengus vaadeldakse tähelepanekuid käitumismustritest, mida väärkohtlejad kasutavad süsteemselt oma partneri kontrollimiseks.“ 

Kuidas tunda ära süvenevat vägivalda paarisuhtes? Kust jookseb piir silmapaistva hoolivuse ning järk-järgult süveneva võimu ja kontrolli vahel paarisuhtes? Kas on üldse võimalik hoiduda end sidumast vägivaldse ja kontrolliva partneriga? Vaata esimest miniloengut: https://www.youtube.com/watch?v=bAC8duxbB90

Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes. 

Videote ajakava:

5. aprill - Airi Mitendorf: "Kus algab kontroll paarissuhtes?"

12. aprill - Kristiina Luht: „Kuidas ära tunda kübervägivalda?“

19. aprill - Jaanika Hämmal: "Miks meil on vähe meesõpetajaid?"

26. aprill - Christian Veske: "Mis kasu on meestel võrdõiguslikkusest?"

3. mai - Helen Biin: "Kas poliitika on sooliselt tasakaalus?"

10. mai - Liina Kanter: "Mitmekesisus töökohal"

17. mai - Agnes Einman: "Milles seisnevad võrdsed võimalused?"

24. mai - Meelis Joost: "Kellele on mõeldud ligipääsetavus?"

31. mai - Mariana Saksniit: "Kes on unustatud ohver?"

7. juuni - Merike Sisask: "Mida tähendab säilenõtkus?"

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Kui oled valiku ees, mida edasi õppida või millist ametit valida, siis tea, et ei ole olemas naiste- ega meeste töid. Mehed omavahel ja naised omavahel erinevad oma huvide, võimete ja vajaduste poolest selleks liiga palju.
23.04.2021

„Võrdsema Eesti“ sarja uus video küsib, miks meil on vähe meesõpetajaid

Peatselt ees seisva kõrg- ja kutsekoolidesse sisseastumise eel julgustab Sotsiaalministeerium iga noort mõtlema “kastist välja” ja mitte laskma oma valikuid mõjutada aegunud soolistest stereotüüpidest.

„Praktikas töötavad alaealised sageli hooajatöödel, näiteks nagu maasikate korjamine, kus sõltuvalt ilmastikutingimustest võib tekkida vajadus noori kiirelt tööle võtta. Seetõttu nägime vajadust noortele töökogemuse andmise soodustamiseks lubada töölepingute sõlmimist senisest kiiremini,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
21.04.2021|Sotsiaalministeerium

Paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub alaealiste töölevõtmine

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna riigikogule seadusemuudatusi, millega paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub 13-14-aastaste alaealiste töölevõtmine.