Sa oled siin

Sotsiaalvaldkonna lisaeelarve prioriteet on suurendada hoolekandeteenuste ja vaimse tervise toe pakkumist COVID-19 kriisis

„Eelmisel aastal suurenesid laste ja noorte suitsiidid ning inimeste emotsionaalses toimetulekus on tekkinud olulisi tagasilööke. Sellega seoses on vajadus erinevate vaimse tervise teenuste, ööpäevaringse kriisiabi ja nõustamise pakkumise järele, mistõttu suurendatakse 2,85 miljoni euroga teenuste pakkumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Eelmisel aastal suurenesid laste ja noorte suitsiidid ning inimeste emotsionaalses toimetulekus on tekkinud olulisi tagasilööke. Sellega seoses on vajadus erinevate vaimse tervise teenuste, ööpäevaringse kriisiabi ja nõustamise pakkumise järele, mistõttu suurendatakse 2,85 miljoni euroga teenuste pakkumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalvaldkonna lisaeelarvega toetatakse vaimse tervise teenuste kättesaadavust. Samuti toetatakse COVID-19 levikuga surve alla sattunud üld-, eri- ja lastehoolekande- ning rehabilitatsiooniasutusi, et hoida töötajate vaimset tervist ja suurendada motivatsiooni.

„Eelmisel aastal suurenesid laste ja noorte suitsiidid ning inimeste emotsionaalses toimetulekus on tekkinud olulisi tagasilööke. Sellega seoses on vajadus erinevate vaimse tervise teenuste, ööpäevaringse kriisiabi ja nõustamise pakkumise järele, mistõttu suurendatakse 2,85 miljoni euroga teenuste pakkumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Lisaeelarve vahendite toel tõstetakse sotsiaalkindlustusameti võimekust pakkuda vaimse tervise kriisiabi, kaasates täiendavaid teenuseosutajaid. Telefoniliini ja veebivestluse võimaluste kaudu pakutakse kogu elanikkonnale nõustamist, et toetada nende vaimset tervist, emotsionaalset toimetulekut ja peresuhteid. Lisaks suunatakse vahendeid vaimse tervise teenuste kättesaadavuse suurendamiseks esmatasandil.

Ministri sõnul on 2020. aasta kevadest sotsiaalse suhtluse vähenemise tõttu oluliselt kasvanud laste ennastkahjustav käitumine ja laste suunamine kinnise lasteasutuse teenusele. Lisarahastus võimaldab suurendada võimekust pakkuda nendele lastele vajalikke teenuseid.

1,2 miljonit eurot on planeeritud suunata COVID levikuga surve alla sattunud erihoolekande ja rehabilitatsiooni asutuste toetamiseks. Täiendav toetus on ettenähtud erihoolekande ja rehabilitatsiooni valdkonna töötajate vaimse tervise hoidmiseks ja motivatsiooni suurendamiseks. COVID-19 haigestumuse ennetamiseks toetatakse erihoolekande ja rehabilitatsiooni asutustele tööks vajalike isikukaitsevahendite soetamise kulude hüvitamist.

0,7 miljonit eurot on planeeritud üld- ja erihooldekodude täiendavate tööjõukulude katmiseks ja lisatasude maksmiseks ületunnitöötamise eest asutustes, kus on vaktsineerimisele eelnevalt COVID-19 haigestunud.  Eelnevalt on Vabariigi Valitsus eelpool toodud kulusid hüvitanud ühekordsete otsustena Vabariigi Valitsuse reservfondist. Samuti suunatakse 0,6 miljonit eurot täiendavad vahendeid üldhoolduse töötajatele supervisiooni teenuseks ja psühholoogiliseks nõustamiseks, et hoida töötajate vaimset tervist ning plaanis on laiendada hingehoiuteenuse osutamist üldhoolekandeasutustes, kus on üle 60 teenuskoha ja kus puudub riiklikult toetatud hingehoiuteenus.

Lisaeelarvest toetatakse rahandusministeeriumi kaudu kohalikke omavalitsusi täiendava 15 miljoni euroga, et muuhulgas tagada inimestele kriisiajal piisav sotsiaalmajanduslik tugi. Raha võib kasutada lastega peredele, vanemaealistele, toimetulekuraskustes inimestele ja teistele haavatavatele gruppidele, et leevendada laste distantsõppe ja vanemate kasvanud hoolduskoormusega seotud muresid, toetada kogukonnapõhiste vaimse tervise teenuste osutamist ja tagada inimestele muud vajaduspõhised tugimeetmed.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?