Sa oled siin

Täna jõudis Eestisse esimene AstraZeneca vaktsiini saadetis

COVID-19 vaktsiin
"Esimesest AstraZeneca vaktsiini tarnest saame võimaldada vaktsiini perearstikeskustele alla 70-aastaste riskirühma inimeste jaoks ning alustada ka kõrgemas nakkusriskis olevate eesliinitöötajate vaktsineerimisega sotsiaal-, haridus- ja siseturvalisuse valdkonnas,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Täna, 7. veebruari hommikul jõudis terviseametisse esimene AstraZeneca COVID-19 vaktsiini saadetis 7 200 doosiga. Veebruarikuu jooksul peaks Eestisse jõudma kokku ca 40 500 doosi AstraZeneca COVID-19 vaktsiini. Praeguseks on Eestis vaktsineeritud 35 905 inimest, kellest 17 519 on saanud mõlemad vaktsiinidoosid. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 53 424.

„AstraZeneca COVID-19 vastase vaktsiini jõudmine Eestisse võimaldab pakkuda vaktsineerimist enamatele Eesti inimestele. Esimesest AstraZeneca vaktsiini tarnest saame võimaldada vaktsiini perearstikeskustele alla 70-aastaste riskirühma inimeste jaoks ning alustada ka kõrgemas nakkusriskis olevate eesliinitöötajate vaktsineerimisega sotsiaal-, haridus- ja siseturvalisuse valdkonnas,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Eesliinitöötajate vaktsineerimise täpse korralduse paneme paika tuleva nädala jooksul.“

Euroopa Liidu ühishankes sõlmitud AstraZeneca eelostulepingu raames on Eestile ettenähtud 1 330 000 vaktsiinidoosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks. Praeguse info kohaselt peaks veebruarikuu jooksul ja märtsi esimesel nädalal jõudma Eestisse kokku ligi 75 000 doosi AstraZeneca vaktsiini. Eesti ühines AstraZeneca COVID-19 vaktsiini eelostulepinguga 2020. aasta augusti lõpus.

COVID-19 Vaccine AstraZeneca puhul on tegemist DNA vaktsiiniga. Vaktsiin sisaldab teise viiruse (adenoviiruse perekonnast) vektorit, mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab sellel viirusel inimese keharakkudesse siseneda. Vaktsiinis sisalduva SARS-CoV-2 DNA-l oleva info põhjal sünteesitakse pärast manustamist organismis SARS-CoV-2 ogavalku ja selle vastu tekivad nii neutraliseerivad antikehad kui ka rakuline immuunvastus.

Kliiniliste uuringute tulemused näitasid, et COVID-19 Vaccine AstraZeneca oli COVID-19 ennetamisel ohutu ja efektiivne üle 18-aastastel inimestel. Vaktsiini efektiivsuseks hinnati kliinilistes uuringutes umbes 60%. COVID-19 Vaccine AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimine toimub kahe annusega.

„Kliinilistes uuringutes sai COVID-19 Vaccine AstraZeneca vaktsiini üle 12 000 inimese. Enamik AstraZeneca vaktsiini kliinilistes uuringutes osalenuid olid vanuses 18–55 aastat. Selle kohta, kui hästi võiks vaktsiin toimida vanematel kui 55-aastastel, ei kogunenud uuringutest piisavalt tulemusi, kuid kaitsevõime teket eeldatakse ka vanemaealistel. Rohkem andmeid ootame käimasolevatest kliinilistest uuringutest, kus on kaasatud ka vanemaealised,“ ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „Kõige levinumad kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes olid tavapärased kerged või mõõdukad vaktsiinidega seostatavad reaktsioonid, mis paranesid mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist.“

Kõige sagedasemad AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed on valu ja hellus süstekohas, peavalu, väsimus, lihasvalu, üldine halb enesetunne, külmavärinad, palavik, liigesevalu ja iiveldus. „Noorematel inimestel tekib rohkem kaebusi võrreldes eakamatega. Palaviku ja valude vastu aitavad valuvaigistid, juua tuleb piisavalt vedelikku ja puhata. Üldiselt on ohutusprofiil mRNA ja DNA vaktsiinidel sarnane,“ lisas Kristin Raudsepp.

Möödunud nädalal kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab kasutada vaktsiini alla 70-aastate inimeste vaktsineerimiseks ja manustada teine vaktsiinidoos 8 nädalat pärast esimest doosi.

Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac, Sanofi, Novavax, Valneva) vaktsiinid. Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga: Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac ning langetanud põhimõttelise otsuse ühineda ka vaktsiinitootjate Novavax ja Valneva lepingutega. Eestil on võimalik kokku soetada 4 558 810 doosi vaktsiini 2 429 405 inimese jaoks.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19
27.02.2021|Sotsiaalministeerium

Tervisevaldkonna peaeesmärkideks on COVID-19 kriisi ületamine, Eesti inimeste tervena elatud eluea pikendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises

Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile Eesti inimestele.

COVID-19 vaktsineerimine
20.02.2021|Sotsiaalministeerium

Iga viies üle 80-aastane on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud

Sel nädalal on Eestis tehtud üle 18 600 vaktsineerimise, mis on uus rekord ning vaktsineerimisi tehakse nädalavahetusel. Vähemalt ühe vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 61 316 inimest ja mõlemad vaktsiinidoosid 25 831 inimest, kokku on vaktsineerimisi tehtud 87 147. Üle 80-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud viiendik. Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt nii riskirühma kuuluvate inimeste kui ka eesliinitöötajate vaktsineerimine.