Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Täna tähistame ligipääsetavuse päeva: ligipääs on oluline igale inimesele

„Peame järjekindlalt tegutsema selle nimel, et nii digimaailmas kui füüsilises ruumis, oleksid keskkonnad ligipääsetavad ja hõlpsasti kasutatavad kõigile inimestele. Eestis peavad kõik saama võrdselt kasutada ühistransporti, ametiasutuses oma asju ajada või näiteks kaubanduskeskustes ja muuseumides, olenemata erivajadusest ja abivahendist, mugavalt käia saama," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
„Peame järjekindlalt tegutsema selle nimel, et nii digimaailmas kui füüsilises ruumis, oleksid keskkonnad ligipääsetavad ja hõlpsasti kasutatavad kõigile inimestele. Eestis peavad kõik saama võrdselt kasutada ühistransporti, ametiasutuses oma asju ajada või näiteks kaubanduskeskustes ja muuseumides, olenemata erivajadusest ja abivahendist, mugavalt käia saama," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Täna, 20. mail tähistatakse rahvusvahelist ligipääsetavuse päeva, et juhtida tähelepanu digi- ja füüsilise keskkonna kasutajasõbralikkuse olulisusele ning keskkondade disainil ligipääsetavusega arvestamisele. Sellel puhul avaldatakse “Võrdsem Eesti” sarjast seitsmes video, kust selgub, et miks on mugav ligipääs oluline sisuliselt igale Eesti elanikule.

„Peame järjekindlalt tegutsema selle nimel, et nii digimaailmas kui füüsilises ruumis, oleksid keskkonnad ligipääsetavad ja hõlpsasti kasutatavad kõigile inimestele. Eestis peavad kõik saama võrdselt kasutada ühistransporti, ametiasutuses oma asju ajada või näiteks kaubanduskeskustes ja muuseumides, olenemata erivajadusest ja abivahendist, mugavalt käia saama. Rõõm on tõdeda, et viimastel aastatel on uute ehitiste rajamisel järjest loomulikumaks muutunud inimeste erinevate vajadustega arvestamine. Olgu selleks siis lapsevankritega väikelaste vanemad, vaegkuuljad ja -nägijad, või ka need inimesed, kes näiteks mõne vigastuse tõttu vajavad ajutiselt teistsugust ligipääsu kas informatsioonile või füüsilist kohalolekut nõudvatele teenustele,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Samavõrd tuleb tähtsustada ka inforuumi ja digimaailma ligipääsetavust. „Eriti oluliseks on muutunud info edastamine kehtivatest piirangutest ning enese hoidmise võimalustest just kriisi ajal, mil ka valitsus, sotsiaalministeerium ning ka terviseamet on oma infot edastanud lisaks eesti keelele ka eesti viipekeeles, kirjutustõlkega varustatult ning samuti ka vene ja inglise keeles. On ju ka eesti keelt emakeelena mitte rääkivatel inimestel lihtsam mõista sõnumit, kui seda on võimalik lugeda subtiitritest,“ tõi minister näite ligipääsetavuse vajalikkusest igaühele.

Täna avaldatud uues “Võrdsem Eesti’ videos räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) peaspetsialist Meelis Joost, et ligipääsetava keskkonna disain peaks olema algusest peale loomulik. “100 aastat tagasi ei olnud enamikes majades veel isegi elektrit, kuid täna ei taha enam keegi ilma selle mugavusteta elada. Ka ligipääsetavusega on niisamuti. Eestis elab täna 1.3 miljonit elanikku. Puuetega inimesi on nende hulgas ligi 146 tuhat, see teeb ca 12 protsenti elanikkonnast,” märkis Joost videos. Ligipääsetava keskkonna ja inforuumi rajamine ligipääsetavalt kohe, kui seda kavandama hakatakse, maksab hinnanguliselt vaid 5% rohkem. “See on väike raha võrreldes sellega, kui hakata iga abivajaja elu-olu hiljem eraldi toetama ja ümber kujundama,” tõdes Joost.

Vaata täispikka videot SIIT.

EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht lisas, et viimastel aastatel on nii riigi kui ka erasektori huvi ligipääsetavuse suhtes oluliselt tõusnud. Edusammudeks on näiteks Riigi Kinnisvara AS poolt ligipääsetavate riigimajade rajamine, valitsuse pressikonverentside ning vabariigi aastapäeva teleülekannete ning laulu- ja tantsupeo vahendamine eesti viipekeeles ja kirjeldustõlkes, samuti Paksu Margareeta rekonstrueerimine ligipääsetavaks.

"Lähiaastatel töötatakse välja automaatsubtiitrite lahendus ERR telesaadetele ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile on antud ligipääsetavuse riikliku järelevalve roll. Ka väiksemate algatuste puhul, nagu äsja toimunud Narva kogukonnahäkaton, on kirjutus- ja viipekeeletõlke tagamine muutunud sagedasemaks,” tõdes Habicht.a

“Riigikantselei juures tegutsev Ligipääsetavuse rakkerühm on seadnud ambitsioonika eesmärgi muuta Eesti ligipääsetavaks aastaks 2035. Eesti Puuetega Inimeste Koda teeb omalt poolt kõik, et ühiskonda sellel teel toetada ja jälgida kavandatud ligipääsetavuse edendamise programmide täitmist. Loodan näha esimesi tulemusi juba palju varem kui 2035,” märkis EPIKoja tegevjuht.

“Võrdsem Eesti”on kümneosaline Sotsiaalministeeriumi videosari, mis kutsub üles ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. “Võrdsem Eesti” videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes. Vaata juba ilmunud videoid siit.

Juba ilmunud:

Airi Mitendorf: "Kus algab kontroll paarisuhtes?"

Kristiina Luht: „Kuidas ära tunda kübervägivalda?“

Jaanika Hämmal: "Miks meil on vähe meesõpetajaid?"

Christian Veske: "Mis kasu on meestel võrdõiguslikkusest?”

Helen Biin: "Kas poliitika on sooliselt tasakaalus?"

Liina Kanter: "Mitmekesisus töökohal"

Agnes Einman: "Milles seisnevad võrdsed võimalused?”

Meelis Joost: "Kellele on mõeldud ligipääsetavus?"

Tulekul:

Mariana Saksniit: "Kes on unustatud ohver?"

Merike Sisask: "Mida tähendab säilenõtkus?"

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.