Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Tänasest saab taotleda sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektidele rahastust

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.

Sotsiaalministeerium avab täna, 16. aprillil, sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektide taotlusvooru, mida rahastatakse hasartmängumaksu laekumisest. Taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.

„Mul on hea meel, et saame taasavada väikeprojektide taotlusvooru, mis pandeemia tõttu on olnud pikalt peatatud. Ootame kandideerima projekte, mis aitaksid kohalikul tasandil kaasa hoolduskoormuse leevendamisele, tervisevaldkonna edendamisele, sealhulgas vaimse tervise toe pakkumisele COVID-19 kriisis,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Samuti on oodatud projektid, mille fookuses on lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine. Täpsemad tingimused on ministeeriumi kodulehel.“

Hasartmängumaksu laekumisest on sotsiaalministeeriumile ette nähtud riigieelarves 15,3 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest, millest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks.

Maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot. Projekti kogumaksumusest vähemalt 10% peab moodustama omafinantseering. Mitterahaline panus võib olla kuni pool omafinantseeringust. Väikeprojektide taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot. Taotlusi saavad esitada kõik juriidilised isikud ning taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid.

Hasartmängumaksu laekumisest ei finantseerita tegevusi, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud Euroopa Liidu, riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Väikeprojekti taotlusvoorust toetatava tegevuse kestus on kuni 12 kuud. Projekti tegevused ei või alata enne taotluse esitamise kuupäeva.

Taotluste esitamise tähtaeg on 17. mai kell 17.00 ning taotlemine toimub läbi e-toetuste keskkonna aadressil etoetus.struktuurifondid.ee. Kolmapäeval, 28. aprillil kell 14.00-15:00 toimub elektrooniline infotund, kus selgitatakse täpsemalt hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimusi ja tehnilist korraldust. Liitumiseks vajalik info lisatakse toetuse veebilehele vahetult enne infotunni toimumist.

Taotlusvooru valdkondlikud teemad, juhendmaterjal ja teised dokumendid on avaldatud sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu toetuste kodulehel: https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused

Kontakt: Piret Audova, peaspetsialist, tel: 626 9224 piret.audova@sm.ee

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Euroopa Liidus tuleb tagada õiglased töötingimused, sh palk ning adekvaatne sotsiaalkaitse kõigile töötajatele nii liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest. Hoogu kogub ka platvormitöö, mis pakub inimestele väga erinevas vormis töötamise võimalusi tagamata samas alati piisavaid sotsiaalseid garantiisid, mis seab osa platvormitöötajad teistega võrreldes kehvemasse olukorda,“ sõnas tervise- ja tööminister Kiik.
25.09.2021

Kiik: Euroopa Tööjõuametist peab saama riikidele tugev partner üle-Euroopaliste tööjõu probleemide lahendamisel

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kohtus eile Eestis visiidil viibiva Euroopa Tööjõuameti (ELA) peadirektori Cosmin Boianguga, et arutada tööjõu piiriülese liikumise küsimusi EL-is ning ELA rolli ja võimalikku abi nende küsimuste lahendamisel. Oluliste teemadena käsitleti ka kolmandatest riikidest pärit tööjõu teemat ning platvormitöö üha aktiivsema kasutamisega seotud küsimusi.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.