Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Tänasest saab taotleda sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektidele rahastust

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.

Sotsiaalministeerium avab täna, 16. aprillil, sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektide taotlusvooru, mida rahastatakse hasartmängumaksu laekumisest. Taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.

„Mul on hea meel, et saame taasavada väikeprojektide taotlusvooru, mis pandeemia tõttu on olnud pikalt peatatud. Ootame kandideerima projekte, mis aitaksid kohalikul tasandil kaasa hoolduskoormuse leevendamisele, tervisevaldkonna edendamisele, sealhulgas vaimse tervise toe pakkumisele COVID-19 kriisis,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Samuti on oodatud projektid, mille fookuses on lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine. Täpsemad tingimused on ministeeriumi kodulehel.“

Hasartmängumaksu laekumisest on sotsiaalministeeriumile ette nähtud riigieelarves 15,3 protsenti hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest, millest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks.

Maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot. Projekti kogumaksumusest vähemalt 10% peab moodustama omafinantseering. Mitterahaline panus võib olla kuni pool omafinantseeringust. Väikeprojektide taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot. Taotlusi saavad esitada kõik juriidilised isikud ning taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid.

Hasartmängumaksu laekumisest ei finantseerita tegevusi, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud Euroopa Liidu, riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Väikeprojekti taotlusvoorust toetatava tegevuse kestus on kuni 12 kuud. Projekti tegevused ei või alata enne taotluse esitamise kuupäeva.

Taotluste esitamise tähtaeg on 17. mai kell 17.00 ning taotlemine toimub läbi e-toetuste keskkonna aadressil etoetus.struktuurifondid.ee. Kolmapäeval, 28. aprillil kell 14.00-15:00 toimub elektrooniline infotund, kus selgitatakse täpsemalt hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimusi ja tehnilist korraldust. Liitumiseks vajalik info lisatakse toetuse veebilehele vahetult enne infotunni toimumist.

Taotlusvooru valdkondlikud teemad, juhendmaterjal ja teised dokumendid on avaldatud sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu toetuste kodulehel: https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused

Kontakt: Piret Audova, peaspetsialist, tel: 626 9224 piret.audova@sm.ee

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.

„Tõhustusdoosiga on tänaseks vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest, kelle puhul on tõhustusdoos immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste järgi näidustatud. Neid arve on saatnud ka madalad haigestumiste ja haiglasse sattumise näitajad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

66 hooldekodu on saanud kõrge vaktsineerituse eest toetust

Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 66 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Toetuse saamiseks peab vähemalt 90 protsenti töötajatest olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.