Sa oled siin

Tanel Kiik: EL vajab rahvatervise kriisides ühtsemat ja koordineeritumat lähenemist

„COVID-19 kriisi kogemus näitas, et hädaolukorras kiirete ja tõenduspõhiste otsuste tegemiseks on vaja Euroopa Liidus tervikuna tõsta valmisolekut ja tagada koordineeritum lähenemine,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik, kes osaleb täna Euroopa Liidu Nõukogu terviseministrite videokohtumisel.

Sotsiaalministri sõnul on vaja senisest rohkem rõhku panna riikidevahelisele andmevahetusele ja -analüüsile. „Euroopa Liidus on oluline investeerida toetavate IT-lahenduste ja infosüsteemide kasutuselevõttu, sest see võimaldab omavahel koguda ja edastada võrreldavaid andmeid. See omakoda annab parema ülevaate olukorrast erinevates liikmesriikides,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Parandada tuleb ka andmete kättesaadavust ja analüüsivõimekust – seda on vaja näiteks epidemioloogilise olukorra ja riskide, aga ka erinevate meetmete mõju hindamiseks.“

„Seetõttu toetame praeguse eesistuja, Saksamaa ettepanekut tugevdada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) tegevust ja anda neile oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Tänasel terviseministrite kohtumisel arutamegi, milliste tegevustega saaks ECDC paremini panustada kriisivalmidusse. Kaaluda tuleks uute digilahenduste kasutuselevõttu, Euroopa Liidu ülese pandeemia plaani loomist, epidemioloogidest ja rahvatervise ekspertidest koosneva rakkerühma loomist, samuti ka liikmesriikidele mittesiduvate soovituste andmist ja teadusalase koostöö tugevdamist erinevate riikide rahvatervise instituutide, rahvusvaheliste partnerite ja Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO),“ ütles minister Kiik.

Lisaks räägitakse tänasel kohtumisel, kuidas parandada Euroopa Liidus ravimitega varustatust. „Kõikide liikmesriikide huvides on ravimite kättesaadavus ja koroonaviiruse kriisi ajal esile kerkinud ravimite tarneraskuste probleemi lahendamine. Euroopa Liit vajab siin pikaajalisi ja jätkusuutlikke lahendusi,“ ütles sotsiaalminister. „Eelkõige soovime vähendada Euroopa Liidu sõltuvust kolmandate riikide ravimite ja nende toimeainete tootmisest, seda eriti geneeriliste ravimite, antibiootikumide ja vaktsiinide puhul. Eesti peab siinkohal oluliseks kõikehõlmava EL ravimistrateegia väljatöötamist, et tagada kriisiolukordadeks vajalik ravimite varu ja võrdne ravimite kättesaadavus ka väiksemates liikmesriikides ning ravimite taskukohasus inimestele.“

Pressiteade eesti viipekeeles