Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik EL ministrite kohtumisel: peame arutama uute töövormide kasutajate õigusi kollektiivselt enda huvide eest seista

"Meie jaoks on oluline, et reeglid, mis mõjutavad kollektiivläbirääkimisi, võimaldaksid säilitada riikliku miinimumpalga raamistiku, kus töötasu miinimumi lepivad kokku tööandjad ja ametiühingud. Miinimumpalga piisavuse hindamisel peab jääma kandev roll sotsiaalpartneritele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: Kätlin Pääro
"Meie jaoks on oluline, et reeglid, mis mõjutavad kollektiivläbirääkimisi, võimaldaksid säilitada riikliku miinimumpalga raamistiku, kus töötasu miinimumi lepivad kokku tööandjad ja ametiühingud. Miinimumpalga piisavuse hindamisel peab jääma kandev roll sotsiaalpartneritele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: Kätlin Pääro

Täna toimunud Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel osalenud minister Tanel Kiik arutas kolleegidega kollektiivläbirääkimiste laiendamist uutele töövormidele ja piisavate miinimumpalkade kujundamist Euroopa Liidu liikmesriikides. Vastu võeti ka kaugtöö järeldused.

Ministrid arutasid kavandatavat direktiivi piisavate miinimumpalkade kohta Euroopa Liidus ning läbirääkimised jätkuvad mitmetes põhimõttelistes küsimustes. Samuti toimus poliitiline mõttevahetus sotsiaaldialoogi uute väljakutsete üle. „Arutasime miinimumpalga kujundamise tingimuste üle. Meie jaoks on oluline, et reeglid, mis mõjutavad kollektiivläbirääkimisi, võimaldaksid säilitada riikliku miinimumpalga raamistiku, kus töötasu miinimumi lepivad kokku tööandjad ja ametiühingud. Miinimumpalga piisavuse hindamisel peab jääma kandev roll sotsiaalpartneritele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Sotsiaaldialoogi mõttevahetusel arutasid ministrid, kuidas toetada sotsiaaldialoogi muutuvas töömaailmas.  Arutleti, kas ka uute töövormide, nt platvormitöö kasutajatele peaks olema kättesaadav võimalus kollektiivselt enda huvide eest seista. „Need arutelud on kindlasti vajalikud üleilmastuva ning individuaalsemaks muutuva töömaailma tingimustes, kus näiteks platvormide kaudu töötavad inimesed märksa ebakindlamates tingimustes,“ sõnas minister Tanel Kiik.

Töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel võeti vastu ka nõukogu järeldused kaugtöö teemal. Järeldustega kutsutakse riike üles pöörama tähelepanu kaugtööga kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. COVID-19 pandeemia ajal on kaugtöö kasutamise suurenemisega tõusetunud muuhulgas küsimus töötaja õigusest olla mitte kättesaadav. Liikmesriigid palusid seda analüüsida ka Euroopa Komisjonil.  Eestis avaldas 2019. aastal sotsiaalministeerium kaugtöö juhendi, millele COVID-19 kriisi käigus on täiendavalt lisatud käitumisjuhiseid. Samuti on Eestis juba 2017. aastal sotsiaalpartnerid kokku leppinud kaugtöö soovituslikud põhimõtted, mida on kavas kohandada septembriks 2021.

Taust:

  • Euroopa Komisjon avaldas miinimumpalkade direktiivi eelnõu 28. oktoobril 2020. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga, näeb eelnõu ette miinimumpalga kujundamise kriteeriumid. Miinimumpalga piisavust tuleb hinnata, kasutades rahvusvahelisel tasandil üldtunnustatud võrdlusväärtuseid, nt 60% riigi brutomediaanpalgast ja 50% riigi keskmisest brutopalgast (2021. aasta esimeses kvartalis oli Eestis 50% keskmisest palgast 736,5 eurot, 60% mediaanpalgast 715,8 eurot ja töötasu alammäär 584 eurot.). Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepingutega, ei ole suuniseid piisava miinimumpalga kehtestamiseks. Lisaks näeb eelnõu ette meetmed kollektiivläbirääkimiste edendamiseks.
  • Sotsiaaldialoogi toetatakse Eestis nii sisuliselt kui ka finantsiliselt: Nt toimuvad regulaarsed kolmepoolsed kohtumised, et ühiselt arutada tööturu väljakutseid. Sotsiaalpartnereid on toetatud struktuurivahenditest (470 000 eurot), samuti Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest. Rahastamist jätkatakse kindlasti struktuurivahendite 2021-2027 perioodil.
  • Eestis oli kaugtööd tegevate hõivatute hulk jõudsalt kasvamas ka juba enne kriisi, seda eriti viimastel aastatel. 2019. a tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu kasvas 2020. a teiseks kvartaliks kaugtööd tegevate hõivatute hulk 198 700-ni (ligi 40% hõivatutest).

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.