Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Tervise- ja tööminister tegi ettepaneku tööturu olukorra halvenemisel ajutiselt pikendada töötushüvitiste maksmist

„Kuna töötushüvitisi määratakse maksimaalselt aastaks, on tuhandetel töötutel lähiajal töötushüvitiste maksmine lõppemas. Samas on COVID-19 kriisist tulenevate piirangute ja kaudsemate mõjude tõttu töötutel endiselt keeruline tööd leida,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
„Kuna töötushüvitisi määratakse maksimaalselt aastaks, on tuhandetel töötutel lähiajal töötushüvitiste maksmine lõppemas. Samas on COVID-19 kriisist tulenevate piirangute ja kaudsemate mõjude tõttu töötutel endiselt keeruline tööd leida,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Valitsus arutas kabinetinõupidamisel tervise- ja tööminister Tanel Kiige ettepanekut pikendada töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmist 60 päeva võrra töötuna arvel olevatele inimestele, kui registreeritud töötuse määr Eestis peaks tõusma üle 8,5 protsendi.

„Kuna töötushüvitisi määratakse maksimaalselt aastaks, on tuhandetel töötutel lähiajal töötushüvitiste maksmine lõppemas. Samas on COVID-19 kriisist tulenevate piirangute ja kaudsemate mõjude tõttu töötutel endiselt keeruline tööd leida,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Ettepaneku kohaselt pikendatakse töötuskindlustushüvitisi ja töötutoetuseid 60 päeva võrra, kui üle-eelmisel kuul oli registreeritud töötuse määr kõrgem kui 8,5 protsenti. Näiteks kui registreeritud töötuse määr on augusti kõrgem kui 8,5%, pikendatakse oktoobris lõppevaid hüvitisi. Muudatus kehtib seeläbi kuni 2022. aasta veebruarini.

2021. aasta lisaeelarvega planeeriti Vabariigi Valitsuse reservi 55 miljonit eurot koroonaviiruse leviku tõrjumise ja kahjude leevendamise ettenägematuteks kulutusteks. Töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamisega seotud kulud kaetakse töötuskindlustusvahenditest ja töötutoetuse maksmise pikendamise kulud riigieelarvelisest eraldisest Töötukassale.

Ka Poliitikauuringute Keskus Praxis soovitab  töötute toetamiseks ajutiselt pikendada töötushüvitiste maksmise kestust. Nt töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamine maksaks riigile 4,75-6,25 miljonit eurot, töötutoetuse pikendamine suurendaks kulusid 1 miljoni võrra.

Töötushüvitiste ajutise pikendamise meetme idee on seotud sotsiaalministeeriumis väljatöötatud töötushüvitiste süsteemi korrastamise ettepanekutega, mille üheks osaks oli ka töötushüvitiste maksmine korraldada püsivalt ümber vastavalt majandustsüklitele, mis võimaldaks maksta hüvitisi pikemaajaliselt siis, kui majanduses on raskemad ajad ning tööotsimise periood on pikem ning lühemalt siis, kui töötus on väike.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.