Sa oled siin

Tervisekeskuste rajamiseks laekus 59 taotlust

Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati 9. maiga lõppenud taotlusvoorus kokku 59 investeeringutaotlust 46 piirkondlikust esmatasandi tervishoiu tõmbekeskusest. Tervisekeskuste rajamiseks taotletakse äsja lõppenud taotlusvoorus kokku 64 miljonit eurot. 

„Esmatasandi tervishoiu roll muutub lähiaastatel järjest olulisemaks ja uute keskustega laieneb patsiendi jaoks esmatasandi tervishoiuteenuste valik. Taotluste oodatust suurem arv annab meile kinnitust, et vajadus tulla patsiendile lähemale ja pakkuda talle laiemat valikut teenuseid on üle Eesti hästi vastu võetud,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Lukka. „Perearsti ja -õe kõrval hakkavad uutes keskustes tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste.“

Järgmise sammuna kontrollib ministeerium esitatud taotluste vastavust nõuetele. Mai lõpuks saavad kõik taotlejad esimese tagasiside ning võimaluse vajadusel taotlusi puuduste kõrvaldamiseks täiendada. Lõplik nimekiri taotlustest, mida hakkab hindama selleks moodustatav komisjon, selgub juuni lõpuks. 

Taotlusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad terviseameti, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad. Hindamisse kaasatakse vajadusel nõuandvaid eksperte. „Projektide rahastamise üks olulisemaid eeldusi on see, et keskused peavad olema jätkusuutlikud ja patsientide jaoks kergesti ligipääsetavad.“ sõnas Lukka.

Valikukomisjoni hindepunktide alusel moodustatakse investeeringute kavasse kantavate projektide nimekiri ja see esitatakse valitsusele kinnitamiseks. Kava on planeeritud valitsusele kinnitamiseks saata 2016. aasta sügisel.

Taotluste arv maakonniti (esialgsed andmed): 

Maakond Taotlusi  Kaetud tõmbekeskuste arv
Harjumaa

19 (Maakond – 10; Tallinn – 9 taotlust)

11
Hiiumaa 1 1
Ida-Virumaa 8 5
Jõgevamaa 2 2
Järvamaa 3 3
Läänemaa 2 2
Lääne-Virumaa 4 4
Põlvamaa 2 2
Pärnumaa 2 2
Raplamaa 3 3
Saaremaa 1 1
Tartumaa 5 3
Valgamaa 3 3
Viljandimaa 3 3
Võrumaa 1 1

 

TAUST: 

Järgneva kaheksa aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust, millest esimesed 15 peavad tööd alustama juba 2018. aastal.

Tervisekeskuste loomiseks said toetust taotleda kohalikud omavalitsused, 19 haiglavõrgu arengukava haiglat, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba täna perearstid töötavad. Taotlusi võeti vastu 21. jaanuarist kuni 9. maini 2016. 

Esmatasandi tervisekeskuste rajamisele on ette nähtud kokku 113,6 miljonit eurot, millest 85,2 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja ülejäänud 28,4 miljonit ehk 25% projektide minimaalsest omaosalusest.

Veel uudiseid samal teemal

Terviseolukord Euroopa Liidus
22.01.2020|Sotsiaalministeerium

Terviseülevaade: paremate tervisenäitajate saavutamist takistab ebavõrdsus

Eesti inimeste tervis sõltub väga suurel määral soost, haridusest, sissetulekust ning elukohast. Rahvastiku tervisenäitajate parandamiseks tuleb vähendada ebavõrdsust tervises, et ka majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed saaksid elada kauem tervena ning panustada aktiivselt ühiskonda, selgub Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiilist.

ravimid
10.01.2020|Sotsiaalministeerium

Ravimite tarneraskuste leevendamiseks on vaja rohkem läbipaistvust ja kiiret infovahetust

Sotsiaalministeeriumis toimus kolmapäeval, 8. jaanuaril arstide, ametite ning ravimituru osapoolte ümarlaud, kus olid kõne all siseriiklikud meetmed ravimite tarneraskuste ennetamiseks ning nende mõju leevendamiseks patsientidele. Tarneraskuste ennetamiseks peeti oluliseks läbipaistvamat ülevaadet ravimivarudest nii hulgimüügis kui apteekides, tarneraskuse tekkimisel aga kiiret infovahetust kõigi ravimi tarneahela lülide vahel ravimitootjast patsiendini.