Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Tõhustusdoosiga on vaktsineeritud 77% üldhooldekodude elanikest

„Ühes sotsiaalkindlustusameti, haigekassa, terviseameti ja tööinspektsiooniga töötame selle nimel, et nii hoolekandeasutuste töötajad kui kliendid saaksid lisaks esimestele ja teistele doosidele kiiresti ka tõhustusdoosid kätte. Oleme koostöös hoolekandeasutuste juhtidega teinud järjekindlat tööd, et tõhustusdooside pakkumine võimalikul ladusalt sujuks ja tänaseks on see ka häid tulemusi andnud," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Ühes sotsiaalkindlustusameti, haigekassa, terviseameti ja tööinspektsiooniga töötame selle nimel, et nii hoolekandeasutuste töötajad kui kliendid saaksid lisaks esimestele ja teistele doosidele kiiresti ka tõhustusdoosid kätte. Oleme koostöös hoolekandeasutuste juhtidega teinud järjekindlat tööd, et tõhustusdooside pakkumine võimalikul ladusalt sujuks ja tänaseks on see ka häid tulemusi andnud," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Selle nädala seisuga on hoolekandeasutuste andmetel üldhooldekodudes vaktsineeritud 88% klientidest. Kui jätta välja üldhoolekandeasutuste kliendid, kes on läbipõdenud või vaktsineeritud vähem kui kuus kuud tagasi, on tõhustusdoosiga vaktsineeritud 77% kõikidest üldhooldekodude elanikest. Üldhooldekodudes on vaktsineeritud 85% töötajatest ja tõhustusdoosiga 60% töötajatest.

„Ühes sotsiaalkindlustusameti, haigekassa, terviseameti ja tööinspektsiooniga töötame selle nimel, et nii hoolekandeasutuste töötajad kui kliendid saaksid lisaks esimestele ja teistele doosidele kiiresti ka tõhustusdoosid kätte. Oleme koostöös hoolekandeasutuste juhtidega teinud järjekindlat tööd, et tõhustusdooside pakkumine võimalikul ladusalt sujuks ja tänaseks on see ka häid tulemusi andnud," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ministri sõnul on oluline rõhutada, et hooldekodude töötajatele kehtivad kindlad tööstandardid ja juhised ning otsuseid, kes millistel positsioonidel töötada saavad või mitte, saab langetada ka riskianalüüsist lähtuvalt. "Nii on näiteks jõudnud töösuhte lõpetamise otsuseni vaktsineerimata töötajatega riigi osalusega Koeru hooldekodu. Otsus hakkab kehtima 2022. aasta jaanuarist ning loodetavasti jõuavad seni vaktsineerimata töötajad end selleks ajaks siiski vaktsineerida,“ ütles Riisalo. Niisamuti kutsub minister kõiki hooldekodude vaktsineerimata kliente ja nende lähedasi kaasa aitama, et eakad ja riskigruppi kuuluvad inimesed end esimesel võimalusel viiruse vastu kaitstud saaksid.

Erihoolekandeasutustes on vaktsineeritud 95% klientidest. Kui jätta välja erihoolekandeasutuste kliendid, kes on läbipõdenud või vaktsineeritud vähem kui kuus kuud tagasi, on kõikidest erihoolekandeasutuste klientidest tõhustusdoosidega vaktsineeritud 55%. Erihoolekandeasutustes on vaktsineeritud 71% töötajatest ja tõhustusdoosiga 70% töötajatest. Hooldekodu klientide vaktsineerimise üldine tase on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem, millest tulenevalt ei põhjusta kollete kasv hospidaliseerimisele olulist koormust ning vaktsineerimine on vähendanud ka hooldekodu klientide surmade arvu.

Kui üle-eelmisel nädalal haigestus hoolekandeasutustes 567 inimest, siis eelmisel nädalal oli see langenud 217-ni. „On hea meel näha, et sarnaselt üldisele haigestumise langusele on haigestumine langenud ka hoolekandeasutustes. Viimasele vaatamata ei tohi aga valvsust kaotada, sest vaatamata langusele on nakatunute arv endiselt kõrge. Kuivõrd hoolekandeasutuse kliendid on oma vanuse ja kaasuvate haiguste tõttu COVID-19 haigusest eriti haavatavad, võib haigus kulgeda neil väga raskelt või kurvematel juhtudel lõppeda surmaga,“ ütles terviseameti nakkushaiguste osakonnajuhataja Hanna Sepp. Eelmisel nädalal hospitaliseeritutest 3,2% ja 7,1% surnutest olid hoolekande asutuste kliendid.

Eelmise nädala lõpu seisuga oli terviseameti jälgimise all 52 hoolekande asutuse kollet, neist 7 põhja regioonis, 10 ida regioonis, 14 lääne regioonis ja 21 lõuna regioonis. Ligi pooltesse kolletesse ei ole viimase 10 päeva jooksul uusi nakatunuid lisandunud.

Hoolekandeasutuste üle teevad järelevalvet nii terviseamet, sotsiaalkindlustusamet kui tööinspektsioon. Hooldekodude personalile pakutakse igakülgset tuge ja nõu kõiges, mis puudutab COVID-19 leviku takistamist hooldekodudes, samuti infektsioonikontrolli, ohutusnõudeid ja vaktsineerimist.

Üldhooldekodud saavad taotleda ka rahalist toetust nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, 67 hooldekodu on esitanud tänaseks taotlusi 2,65 miljoni euro ulatuses, mis on enam kui pool meetme eelarvest. Meede on avatud 10. jaanuarini või vahendite lõppemiseni.

Lisaks toetab riik kõrge vaktsineeritusega vastutustundlikke hooldekodusid. Iga täielikult vaktsineeritud töötaja kohta on plaanis maksta 120 euro suurust toetust juhul, kui asutuse töötajatest on täisvaktsineeritud vähemalt 90 protsenti. Hooldekodul on võimalik toetussummat 50 kuni 90 protsendi võrra suurendada, kui nad täidavad ka klientide tõhustusdoosiga vaktsineerimise soovitava sihttaseme. Taotluste vastuvõtmisega alustatakse orienteeruvalt detsembris ning nii taotluste esitamine kui ka rahastusotsused ja väljamaksed taotlejale hakkavad toimuma jooksvalt.

Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-toetama-korge-vaktsineeritusega-vastutustundlikke-hooldekodusid

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riik panustab erinevate asutuste koostöös igapäevaselt sellesse, et abivajajad teaksid, kuhu pöörduda ja saaksid kiiremas korras abi. See süsteem peab veelgi tõhusamaks muutuma,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo, Lauri, Jaani ja Liimets: naistevastane vägivald mõjutab tugevalt ka lapsi ja lähedasi

Täna on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, millega juhitakse tähelepanu vägivalla kahjudele naiste ja tüdrukute seas ning selle vähendamisele ja ennetamisele.

„Töötamine peab olema vaba valik, mitte sundkäik, et pääseda vaesusesse langemisest,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021

Riisalo erakorralise pensionitõusu eelnõu esimesel lugemisel: ka vanemas eas peab säilima isiklik otsustusvabadus

Erakorralise pensionitõusu eelnõu sai eile riigikogus esimesel lugemisel heakskiidu. Sellega suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Samm läheb 2023. aastal maksma 63 miljonit eurot, tuues koos aprillikuise pensionite indekseerimisega kaasa keskmine vanaduspensioni tõusu tänasega võrreldes ligi 100 eurot, 654 euroni.