Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.

Nii tuleb tööandjail edaspidi teavitada töötajaid ka pakutavatest koolitustest, tööandja hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise tingimustest, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest ning maksude ja maksetega saadavast kaitsest. Seni pidid enne tööle asumist olema töötajale teada näiteks tööülesanded, tasu ja palgapäev, tööaeg ja töökorralduse reeglid.

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“

Samuti nähakse muudatustega ette, et:

  • kui töö tegemine on takistatud, pikeneb katseaeg võrdeliselt töölt eemal viibitud ajaga, näiteks kui töötaja katseajal haigestub;
  • töötajale tekib õigus saada tööandjalt kirjalik vastus, kui töötaja taotleb sobivaid töötingimusi, näiteks küsib osalise tööaja asemel täistööajaga töötamist;
  • kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele, kehtib talle kaitse ebasoodsa kohtlemise eest. See tähendab, et kui töötaja pöörab tähelepanu, et talle ei tagata näiteks minimaalset puhkeaega, ei tohi talle seetõttu järgneda negatiivseid tagajärgi, näiteks koolitusele mitte lubamist.

Lisaks täiendatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust, et juhtida töötaja tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele ja kaitsta paremini töötaja tervist, kes teeb põhitöö kõrvalt ka lisatööd.

„Paindlikud töövormid ja lisatööde tegemine on ühelt poolt hea võimalus inimesele oma töökoormust juhtida ja sissetulekuid suurendada, aga see ei tohi ohtu seada tema enda ja teiste inimeste tervist. Üleväsimus on üks levinud põhjus, miks tööõnnetused juhtuvad,“ selgitas minister Kiik.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja töötingimuste miinimumnõuded. Direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta 1. augustiks 2022.

Täpsemalt on võimalik lugeda muudatustest sotsiaalministeeriumi ajaveebist.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„On vähe poliitikavaldkondi, mis mõjutavad inimese elu ja heaolu niivõrd vahetult kui seda on sotsiaalvaldkond. Minu eesmärk on, et mure korral oleks riigi tugi inimesele võimalikult nähtamatu, mugav ja proaktiivne. Hiljutised kriisid näitavad ka, et sotsiaalsüsteem peab olema senisest paindlikum ja valmis kiirelt reageerima uutele vajadustele, ütles sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.
24.01.2022|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleriks saab Hanna Vseviov

Tänasest on sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantslerina ametis Hanna Vseviov, kes juhtis viimased kuus aastat sotsiaalministeeriumis laste ja perede osakonda.

„Tõhustusdoosiga on tänaseks vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest, kelle puhul on tõhustusdoos immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste järgi näidustatud. Neid arve on saatnud ka madalad haigestumiste ja haiglasse sattumise näitajad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

66 hooldekodu on saanud kõrge vaktsineerituse eest toetust

Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 66 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Toetuse saamiseks peab vähemalt 90 protsenti töötajatest olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.