Sa oled siin

Töökeskkonna nõuete muudatustega väheneb ettevõtjate halduskoormus

 Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on parandada töötervishoidu ja -ohutust puudutava regulatsiooni õigusselgust ja vähendada oluliselt bürokraatiat. Seadus on edaspidi töötajatele ja tööandjatele arusaadavam ning lihtsamini ja väiksemate kuludega rakendatav,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on parandada töötervishoidu ja -ohutust puudutava regulatsiooni õigusselgust ja vähendada oluliselt bürokraatiat. Seadus on edaspidi töötajatele ja tööandjatele arusaadavam ning lihtsamini ja väiksemate kuludega rakendatav,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega väheneb tööandjate halduskoormus ning töökeskkond muutub turvalisemaks.

„Mitmed praegu kehtivad töökeskkonna nõuded on iganenud ja koormavad asjatult ettevõtjaid, samas tööohutust tegelikkuses ei paranda. Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on parandada töötervishoidu ja -ohutust puudutava regulatsiooni õigusselgust ja vähendada oluliselt bürokraatiat. Seadus on edaspidi töötajatele ja tööandjatele arusaadavam ning lihtsamini ja väiksemate kuludega rakendatav,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Pakutud lahendustega planeeritakse muuta töötajate tervisekontroll eesmärgipärasemaks ning kaitsta töötajat senisest paremini vahetut mõju omavate ohtude korral. Teatud ohutegurite, näiteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel, hakkab tervisekontroll toimuma enne töökeskkonnas ohuga kokkupuudet.

Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul. Samuti on vajalik senisest enam pöörata tähelepanu sellele, mis põhjusel töötaja tervisekontrolli saadetakse. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Kavandatavad muudatused vähendavad tööandja aja- ja rahakulu.

Muudatustega antakse tööandjatele senisest rohkem otsustusõigust, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks. Võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust, peab tööandjal olema senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle. Samuti on tööandjal edaspidi suurem valikuvabadus esmaabiandjate ja esmaabivahendite tagamisel, võttes arvesse tegevuse iseloomu ja tervisekahjustuste sagedust.

Muudatustega vähendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu jäänud kohustusi. Tööandja ei pea raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Tööinspektsioonile antakse õigus loobuda surmaga lõppenud tööõnnetuse uurimisest, kui on algatatud kriminaalmenetlus, et vältida surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul topeltmenetlust.

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Pexels.com
12.09.2019

Töötuskindlustusmakse määr jääb samaks

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

08.08.2019

ANALÜÜS: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid

Sotsiaalministeeriumis koostatud värskest analüüsist selgub, et tööandjad, töötajad ja riik peaksid senisest enam panustama töötaja vaimse tervise hoidmisesse.