Sa oled siin

Töötajate nägemiskontrolli saatmise ning prillide hüvitamise kord lihtsustub

„Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist,“ üles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
„Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist,“ üles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: pexels.com

Valitsus kinnitas neljapäeval määruse muudatused, mille kohaselt on tööandjal võimalik korraldada töötajale tervisekontrolli vahepealsel ajal silmade ja nägemise kontrolli ka silmaarsti või optometristi juures. Samuti lihtsustub prillide hüvitamise kord tööandja poolt. Muudatused jõustuvad 1. märtsist.

„Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist,“ üles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Töötajate nägemiskontrolli saatmisel tuleks arvestada, et aluseks on nägemishäire esinemine, millest tulenevalt on töötajal töötamine kuvariga häiritud, mitte aga nägemishäire põhjus.“

Kui töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, hüvitab tööandja kokkuleppel töötajaga nende maksumuse. Hüvitise suurus ja maksmise sagedus sõltub aga töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ning sellest, kas töötaja kasutab neid ka töövälisel ajal. Tööandja poolt määratud hüvitise summa peab olema piisav, et selle eest oleks võimalik need ka soetada. Olulise muudatusena saab tööandja hüvitada prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid maksuvabalt ka silmaarsti või optometristi otsuse/tõendi alusel.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015.a) andmetel puutub 46,5% töötajatest töötamisel vähemalt veerandi tööajast kokku kuvariga.

 

TAUST:

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus lubab hüvitada ka teiste lähitööd/keskmisel kaugusel tööd tegevate inimeste, näiteks õmblejate, prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse.

Enne hüvitamist on aga oluline, et:

1) töökeskkonna riskianalüüsis oleksid hinnatud töökeskkonnas esinevaid riskid, nende mõju töötaja tervisele ja ohutusele ning samuti ka töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riskid;

2) töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisel oleks selgunud koormus töötaja silmadele;

3) tegevuskavas nähakse ette töötajate tervisekontrolli raames silmade ja nägemise kontrolli vajadus;

4) töötervishoiuarst on teinud otsuse vajaduse kohta prillide väljastamiseks.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Töötuse kiire kasvu ennetamiseks tuleb toetada ettevõtteid piirangute kehtimise ajal või sellele vahetult järgneval kuul, mil tööandjad maksavad piirangute perioodi eest palkasid välja. Toetuse maksmisega käib kaasas ka koondamise piirang, millega aitame säilitada töökohti toetades inimeste kindlustunnet ja sotsiaalset turvalisust,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
05.03.2021

Valitsuse kinnitatud töötasu jätkutoetuse maksmine aitab piirangutest enim mõjutatud ettevõtetel säilitada töökohti

​Valitsus kinnitas töötukassa nõukogu ettepanekul töötasu jätkutoetuse maksmise seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega. Toetust makstakse tööjõukulude osaliseks hüvitamiseks, kui töötaja tööaega või töötasu on vähendatud. Toetuse eesmärk on aidata ettevõtetel ajutised raskused ületada ja hoida töösuhteid ning vältida töötuse kiiret kasvu.

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“
04.03.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo ja Kersna alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.