Sa oled siin

Töötajate nägemiskontrolli saatmise ning prillide hüvitamise kord lihtsustub

„Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist,“ üles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
„Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist,“ üles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: pexels.com

Valitsus kinnitas neljapäeval määruse muudatused, mille kohaselt on tööandjal võimalik korraldada töötajale tervisekontrolli vahepealsel ajal silmade ja nägemise kontrolli ka silmaarsti või optometristi juures. Samuti lihtsustub prillide hüvitamise kord tööandja poolt. Muudatused jõustuvad 1. märtsist.

„Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist,“ üles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Töötajate nägemiskontrolli saatmisel tuleks arvestada, et aluseks on nägemishäire esinemine, millest tulenevalt on töötajal töötamine kuvariga häiritud, mitte aga nägemishäire põhjus.“

Kui töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, hüvitab tööandja kokkuleppel töötajaga nende maksumuse. Hüvitise suurus ja maksmise sagedus sõltub aga töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ning sellest, kas töötaja kasutab neid ka töövälisel ajal. Tööandja poolt määratud hüvitise summa peab olema piisav, et selle eest oleks võimalik need ka soetada. Olulise muudatusena saab tööandja hüvitada prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid maksuvabalt ka silmaarsti või optometristi otsuse/tõendi alusel.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015.a) andmetel puutub 46,5% töötajatest töötamisel vähemalt veerandi tööajast kokku kuvariga.

 

TAUST:

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus lubab hüvitada ka teiste lähitööd/keskmisel kaugusel tööd tegevate inimeste, näiteks õmblejate, prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse.

Enne hüvitamist on aga oluline, et:

1) töökeskkonna riskianalüüsis oleksid hinnatud töökeskkonnas esinevaid riskid, nende mõju töötaja tervisele ja ohutusele ning samuti ka töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riskid;

2) töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisel oleks selgunud koormus töötaja silmadele;

3) tegevuskavas nähakse ette töötajate tervisekontrolli raames silmade ja nägemise kontrolli vajadus;

4) töötervishoiuarst on teinud otsuse vajaduse kohta prillide väljastamiseks.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem selleks, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele. Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad on, piisavalt – täna (14.05) kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.
14.05.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39aastastele

Vähemalt 30aastased inimesed saavad COVID-19 vastu vaktsineerimiseks digiregistratuuris aega broneerima hakata alates laupäevast, 15. maist.

"Töötajate tervise kaitseks tuleb pidevalt hinnata töökeskkonnas esinevaid riske ning kohaldada meetmeid nende maandamiseks. Üheks võimalikuks maandamismeetmeks on kahtlemata ka isikukaitsevahendite õige kasutamine. Samuti on oluline vältida tööga seotud haigestumist, milleni võib viia kokkupuude erinevate ohtlike kemikaalidega. Seetõttu peab tööandja teadma, milliseid keemilisi ohutegureid töökeskkonnas esineb ning mis on nende mõju töötajate tervisele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
13.05.2021

Valitsus täiendas töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu ning täpsustas kasutatavate isikukaitsevahendite valimist

Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu uute ainete ja nende piirnormidega ning mitme aine senised piirnormid muudeti rangemaks. Täiendati ka isikukaitsevahendite valikloetelusid, mis annavad tööandjatele mittesiduvaid suuniseid isikukaitsevahendite valimisel. Muudatused võimaldavad tööandjatel tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel.