Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Töötasu hüvitise maksmine jätkub ka maikuu eest

„COVID-19 haiguse leviku ja kehtivate piirangute tõttu on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulud järsult langenud ning töötajatele töö tagamine ja töötasu maksmine raskendatud. Töötasu hüvitise maksmine ka maikuu eest aitab kaasa töökohade säilitamisele ning toetab majanduse kiiret taastumist,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
„COVID-19 haiguse leviku ja kehtivate piirangute tõttu on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulud järsult langenud ning töötajatele töö tagamine ja töötasu maksmine raskendatud. Töötasu hüvitise maksmine ka maikuu eest aitab kaasa töökohade säilitamisele ning toetab majanduse kiiret taastumist,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Valitsus otsustas Töötukassa nõukogu ettepanekul pikendada töötasu hüvitise maksmist senistel tingimustel ka maikuu eest. See aitab säilitada inimeste töökohti ning majandusel piirangute leevenemisel kiiremini taastuda.

„COVID-19 haiguse leviku ja kehtivate piirangute tõttu on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulud järsult langenud ning töötajatele töö tagamine ja töötasu maksmine raskendatud. Töötasu hüvitise maksmine ka maikuu eest aitab kaasa töökohade säilitamisele ning toetab majanduse kiiret taastumist,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Töötasu hüvitist saab taotleda Töötukassast ja seda rahastatakse töötuskindlustusvahenditest ning riigi eelarvest.

Töötasu hüvitist makstakse töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Tööandja saab taotleda töötajatele töötasu hüvitist, kui tema käive on langenud vähemalt 50% ja kui tal ei ole töötajatele kokkulepitud mahus tööd anda.

Töötasu hüvitist makstakse igale töötajale ühes kuus kuni 1 000 eurot. Töötukassa maksab töötajale kalendrikuu eest kuni 60% töötaja keskmisest ühe kuu töötasust, millele lisandub tööandja poolt makstav töötasu (vähemalt 200 eurot). Töötasu hüvitist makstakse ka füüsilisest isikust ettevõtjatele töötasu alammääras.

Hüvitise maksmiseks maikuu eest saavad ettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad esitada taotluse e-töötukassa kaudu 1. juunist kuni 30. juunini. Meetme maksumus on 20,1 miljonit eurot, mis kaetakse riigi lisaeelarvest.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.