Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Tooted ja teenused muutuvad inimestele ligipääsetavamaks

„Toodetele ja teenustele ligipääsetavuse seaduse eelnõuga astume edasi märkimisväärse sammu kõigile inimestele ligipääsetavama ühiskonna suunas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
„Toodetele ja teenustele ligipääsetavuse seaduse eelnõuga astume edasi märkimisväärse sammu kõigile inimestele ligipääsetavama ühiskonna suunas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega viie ministeeriumi koostöös muudetakse teatud kindlad tooted ja teenused ning nende kohta antav teave kõigile inimestele ligipääsetavamaks. Eelnõuga võetakse üle EL ligipääsetavuse direktiiv.

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõigile on loodud võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Praegu ei arvestata toodete ja teenuste arendamisel sageli asjaoluga, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad, kes ei saa meie keskkonna kõiki võimalusi täiel määral kasutada. Avaliku ruumi, hoone, veebilehe, teenuse või muu loomisel tasub kohe alguses läbi mõelda, kuidas seda saavad kasutada kõik inimesed.

Ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisel on koostööd teinud viis ministeeriumi: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, kultuuriministeerium ja sotsiaalministeerium.

„Toodetele ja teenustele ligipääsetavuse seaduse eelnõuga astume edasi märkimisväärse sammu kõigile inimestele ligipääsetavama ühiskonna suunas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kuna lisaks digitaalsele keskkonnale hõlmab ligipääsetavus ka teisi keskkondi, näiteks tehiskeskkonda, tegeleb riik ligipääsetavuse rakkerühma kaudu paralleelselt töölõikudega, mis puudutavad ligipääsetavust tervikuna. Kõik inimesed peaksid saama ühiskonnas osaleda ja elada täisväärtuslikku elu, olgu selleks siis liikumine avalikus ruumis, pangaülekannete tegemine või e-raamatute lugemine,“ rõhutab Riisalo.

Direktiivi nõuetega ühtlustatakse ligipääsetavusega seotud regulatsiooni ELi siseturul. Seeläbi soovitakse luua kaasavam ühiskond, mis lihtsustab vähenenud funktsionaalse võimekusega inimeste, eeskätt erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut. Euroopa Liidu liikmesriikide ligipääsetavusnõuete ühtlustamisega hõlbustatakse ka piiriülest kaubandust ja inimeste vaba liikuvust ning suurendatakse toodete ja teenuste siseturul kättesaadavust, samuti parandatakse nende kohta antava teabe ligipääsetavust. Nõuete ühtlustamisest saavad tarbijate kõrval kasu ka ettevõtjad, kes saavad tooteid ja teenuseid EL-is hõlpsamini piiriüleselt pakkuda, vältides vajadust kohandada neid erinevate liikmesriikide eeskirjadega.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul tuleb ettevõtjatel oma teenuseid ja tooteid arendada ja pakkuda kaasavat disaini silmas pidades ehk nii, et neid saaksid kasutada võimalikult paljud elanikkonna grupid. „Nõuetega nähakse ette baaskriteeriumid, mida mingi toode või teenus ja nende kohta käiv teave peab täitma. Aga see kuidas üht või teist nõuet täita, on jäetud lahtiseks, et jätta ruumi innovatsioonile. Ettevõtja peab toote ja teenuse tegema nii ligipääsetavaks kui võimalik, kuid saab sealjuures leida just enda tootega sobivaima lahenduse.“ Ministri sõnul ei tohiks nõuete järgimine põhjustada ettevõtjale ebaproportsionaalset koormust ega muuta tema pakutava toote või teenuse olemust.

Kui ettevõtja kahtleb, kas konkreetne toode või teenus peab vastama eelnõu nõuetele, saab ta praegu pöörduda küsimustega vastava valdkonna ministeeriumi poole. Eelnõu jõustudes on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil järelevalve toimingute käigus pädevus otsustada, millised tooted ja teenused peavad ligipääsetavusnõuetele vastama.

Toodetele ja teenustele ligipääsetavuse seaduse eelnõuga reguleeritakse kokkuvõtlikult arvutite riistvara- ja operatsioonisüsteemide, makseterminalide, iseteenindusterminalide, interaktiivse andmetöötlusvõimsusega terminalseadmete ning e-lugerite ligipääsetavust. Veel reguleeritakse eelnõuga elektroonilise side teenuste (sh hädaabiühenduse teenuse), audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu võimaldavate teenuste, transporditeenuste, tarbijale suunatud pangandus- ja finantsteenuste, e-raamatute ning e-kaubanduse teenuste ligipääsetavust. Eelnõuga sätestatakse lisaks ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning riikliku järelevalve ja vastutuse.

Väärib märkimist, et toodetele ja teenustele ligipääsetavuse seaduse eelnõuga ei kehtestata nõudeid tehiskeskkonnale. Riik on loonud ligipääsetavuse edendamiseks 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma, mille eesmärk on  koostöös oluliste osapooltega välja selgitada ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. 

Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma tulenevalt direktiivi ülevõtmistähtajast hiljemalt 2022. aasta 28. juunil. Normid kohalduvad alates 2025. aasta 28. juunist. Norme kohaldatakse kõikidele uutele toodetele, mis pärast seda kuupäeva turule lastakse ja alates 2025. aasta 28. juunist osutatavatele teenustele, väheste eranditega.

Eelnõuga on võimalik tutvuda Eelnõude infosüsteemis.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riigikohtu lahend laiendab tänast õigusruumi ning sotsiaalministeerium võtab seda kindlasti arvesse. Meie esmane tegevus on viia kehtivad õigusaktid vastavusse riigikohtu suunistega. Seejärel vaatame tervikuna üle kogu puude tuvastamise loogika ja erinevate hüvede seotuse puudega, et tagada peredele võimalikult kiire, ühetaoline ja laste vajadustele vastav abi. Oluline on muuta abi saamine lapsevanematele lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ja toetada vanema võimalusi keskenduda oma lapse arengu toetamisele
20.10.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium täiendab puude tuvastamise põhimõtteid

Värske riigikohtu lahendiga muudeti oluliselt kehtivat puude tuvastamise seadusandlust. Lahendi järgi tuleb edaspidi võtta lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele arvesse ka kõrvalabi vajadust ravitoimingute tegemisel.

20.10.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitseminister arutab riigikogu fraktsioonidega pensioniebavõrdsuse vähendamise ja inimeste tööturul aktiivsena püsimise võimalusi

Sotsiaalkaitseminister arutab riigikogu fraktsioonidega pensioniebavõrdsuse vähendamise ja inimeste tööturul aktiivsena püsimise võimalusi