Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Töötervishoiukontroll peaks muutuma terviklikuks töötervishoiuteenuseks

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega on plaanis tõsta töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning suurendada töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd tööga seotud haigestumise diagnoosimisel ja ravil.

Ettepaneku kohaselt laiendatakse senist töötervishoiukontrolli terviklikuks töötervishoiuteenuseks, mis lähtub senisest enam töökeskkonna riskianalüüsist ja töötajate vajadustest.  Sellega muutuvad tulevikus ka töötervishoiuarstide ettekirjutused ja soovitused personaalsemaks ning paraneb tööandjate ja töötervishoiuarstide koostöö tervist hoidva töökeskkonna loomisel.

„Tööandjad peaksid tervisekontrolli korraldamisel võtma rohkem arvesse töökeskkonna riskianalüüse, mitte pakkuma nn terviseuuringute standardpakette, mis ei lähtu tegelikest töökeskkonnas olevatest riskidest ega töötajate vajadustest. Tulemuseks võivad olla liiga üldised soovitused, millest ei ole abi töökeskkonna ohutumaks kujundamisel. On teada, et Töötervishoiuteenuse uuringu (PDF) andmetel on vaid 27% tööandjatest lähtunud tervisekontrolli korraldamisel töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning samas on 64% tööandjate hinnangul töötervishoiuarstide soovitused liialt üldised ja ühetaolised,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Ettepanek on anda ka töötervishoiuõdedele suurem roll, et soodustada töötervishoiuteenuse osutaja meeskonna siseselt erinevate spetsialistide koostööd ning jagada arstide koormust. Õde saab teha tervisekontrolli raames uuringuid ja analüüse, samuti on õel õigus täita muid teenuse juurde kuuluvaid ülesandeid, näiteks töökeskkonna külastus, riskianalüüsi ülevaatamine, töötajate ja tööandjate nõustamine jms.

Töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavuse parandamiseks üle Eesti tuleks ettepaneku kohaselt luua töötervishoiuarstidele võimalus osutada teenust teiste tervishoiuteenuse osutajate ruumides, kui viimasel endal tegutsemiskohta ei ole, näiteks suurematest keskustest kaugemal asuvates piirkondades.

Plaanis on parandada tööga seotud haigestumise diagnoosimise võimalusi. Selleks oleks vaja tagada töötervishoiuarstidele Haigekassa rahastus uuringute ja analüüside läbiviimiseks, mis on vajalikud tööst põhjustatud haiguste diagnoosimiseks. Töötervishoiuarstil peab olema võimalus väljastada uuringute/analüüside jaoks saatekirju, mille korral rahastuse võtab üle Haigekassa. Täiendavate uuringute läbiviimine peab olema tulevikus võimalik ka juhul, kui tööandja tellitud pakett seda ei sisalda.

Lisaks tuleks luua perearstile/eriarstidele võimalus konsulteerida tööga seotud terviseprobleemi kahtluse korral töötervishoiuarstiga e-konsultatsiooni teel või vajadusel suunata inimene viimase juurde. „Töötervishoiuarsti roll on selgitada välja, kas patsiendi terviseprobleem on tööst põhjustatud, vajadusel diagnoosida tööst põhjustatud haigestumine ning nõustada töökeskkonna ja töötingimuste osas. Lisaks peab ka töötervishoiuarstil olema võimalik e-konsultatsiooni abil konsulteerida inimese perearstiga või mõne eriarstiga ehk tagatud peaks olema vastastikune konsulteerimise võimalus,“ lisas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Töötervishoiuteenuse uuringu andmetel on töökeskkonna riske hinnanud 80% tööandjatest. Sama palju on ka tööandjaid, kes on saatnud oma töötajad tervisekontrolli (81%). Samas ei kasuta kõik tööandjad riskianalüüsi töötajate tervisekontrolli saatmise alusena. Vaid 27% küsitletud tööandjatest väitis, et on tervisekontrolli korraldamisel lähtunud riskianalüüsi tulemustest.

Eestis oli 2019. aasta andmetel 598 300 palgatöötajat ning vähemalt ühe töötajaga tööandjaid oli 59 803. Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 töötervishoiuarsti, Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas arstina neist 2019. aastal 78. Töötervishoiuteenuse tegevusluba on 61 töötervishoiuteenuse osutajal.

Eesti tööealise elanikkonna vananemise tõttu on oluline soodustada inimeste püsimist võimalikult kaua tervena tööturul. Üheks oluliseks meetmeks töövõime säilitamisel on kvaliteetne töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme ja seeläbi vähendada inimeste tööturult välja langemist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusega (VTK) on võimalik tutvuda ja tagasisidet anda 1. juunini 2021 valitsuse eelnõunõude infosüsteemis EIS.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.