Sa oled siin

Töötushüvitiste arutelu: kas hüvitise saamine väikese mahulise platvormitöö ning vabatahtlikult töölt lahkumise korral oleks tulevikus lubatud?

Töötushüvitiste arutelu: kas hüvitise saamine väikese mahulise platvormitöö ning vabatahtlikult töölt lahkumise korral oleks tulevikus lubatud?
Töötushüvitiste arutelu: kas hüvitise saamine väikese mahulise platvormitöö ning vabatahtlikult töölt lahkumise korral oleks tulevikus lubatud? Foto: Pixabay.com

Esmaspäeval, 2. märtsil toimus sotsiaalministeeriumis ümarlaua arutelu töötushüvitiste süsteemi muutuste vajaduste üle. Arutelul osalenud sotsiaalpartnerite, jagamismajanduse organisatsioonide, maksumaksjate ning riigiasutuste esindajad arutasid sotsiaalministeeriumi ettepanekuid töötushüvitiste süsteemi muutmiseks, et see vastaks paremini tänase tööturu vajadustele.

„On hea meel, et olulised tööturu osapooled ning jagamismajanduse esindajad on mõistnud vajadust kaasajastada kehtivat töötushüvitiste süsteemi ning andnud sisulist tagasisidet sotsiaalministeeriumi pakutud lahendusvariantidele. Olgu selleks siis vabatahtliku töötuse korral hüvitise maksmine, erinevad meetmed töötute vaesuse vähendamiseks, tööampsude tegemise lubamine töötushüvitise saamise ajal või hüvitiste maksmine sõltuvalt majandustsüklist. Tänase arutelu tulemusena on võimalik kokku panna konkreetsed ettepanekud, mille põhjal saaksime hakata välja töötama vastavat seaduseelnõu,“ sõnas sotsiaalministeeriumi töövaldkonna asekantsler Sten Andreas Ehrlich.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötushüvitiste süsteemi muutmist kaua oodatud, kuna senine süsteem ei vasta enam ammu muutunud tööturu olukorrale. „Töötuskindlustushüvitise maksmine peaks hoidma ära töötu langemise vaesusesse. Praegune süsteem toetab seda vaid osaliselt. Küsimus on selles, kuidas laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning millistel tingimustel võiks lubada lühiajalist töötamist. Ka teiste riikide kogemus näitab, et see toetab inimeste naasmist tööturule. Vabatahtliku töötuse korral tuleks maksta samuti hüvitist, kuid arutamist vajab, millistel tingimustel see peaks toimuma.“

Ametiühingute jaoks on oluline, et muudatustega inimese olukord tööturul paraneks. „Töötushüvitiste süsteem peaks arvestama rohkem muutunud töösuhetega, nii, et klassikalises töösuhtes olevad inimesed ei peaks maksma kinni nende hüvitist, kes on hõivatud mõnes töövormis, mis töötuskindlustussüsteemi ei panusta. Peame õigeks hüvitise maksmist ka vabatahtliku töötuse korral, kuid selle tingimused vajavad edaspidi täpsustamist. Samuti tuleks lubada ajutist töötamist töötuks olemise ajal ilma, et ei katkeks hüvitise maksmise periood. Samuti võiks olla lubatud osaline töötus: kui inimene on kaotanud oma põhisissetuleku, aga ta on näiteks korteriühistu esimees ning saab selle ees sümboolset tasu, võiks tal olla siiski õigus töötushüvitisele,“ ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.

Tööandjad toetavad pigem meetmeid, mis toetavad inimese püsimise Eesti tööturul. „Selleks, et töötuskindlustussüsteem toetaks töötute majanduslikku toimetulekut ja majanduse konkurentsivõimet, tuleks meie hinnangul tagada, et süsteemis säiliksid kindlustuspõhimõte ja stiimulid tööturul püsimiseks. Töötuskindlustussüsteem peaks toetama kiirelt hõivesse naasmist. Suhtelise vaesuse risk kasvab iga tööturult eemal oldud päevaga,“ sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.

Jagamismajanduse liidu liikmete jaoks on kindlasti oluline teema platvormi töö lubamine töötushüvitise saamise ajal. „Toetame ettepanekut, et inimene saaks töötuse ajal mõne platvormi vahendusel tööampse teha. Seda näiteks transpordi, kulleri või isegi sotsiaalhoolekande teenuseid pakkudes. Leiame, et paindlikkus, mis innustab inimesi tööjõuturule naasma kasutades jagamismajanduse tehnilisi platvorme oleks kasulik nii töötutele kui ühiskonnale laiemalt. Hetkel kehtiv süsteem pigem takistab töötutel neid võimalusi kasutada,“ sõnas Eesti Jagamismajanduse Liidu juhatuse liige Keiu Roosimägi.

Arutelus pooldati hüvitiste maksmist vabatahtlikult töölt lahkumise korral, kuid leiti, et arutamist vajab hüvitise maksmise kestus ja selle suurus. Üldist toetust leidis ka mõte, et töötushüvitise saamise ajal võiks olla lubatud teha tööd väikeses mahus, näiteks ka platvormide vahendusel. Samuti jõuti arusaamale, et üldiselt ei ole mõistlik maksustada töötavaid vanaduspensionäre, küll aga leidsid paljud tagasisidet andnud organisatsioonid, et töötuskindlustusmakset tuleks maksta töötasult, palgalt ning ettevõtlustulult, et oleks võimalik nende kindlustatute ringi laiendada, kes töötuse korral võiksid saada hüvitist.

Huvirühmadelt saadud tagasiside tulemused on plaanis esitada sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjonile aprillis, kes annab edasised suunised seaduseelnõu väljatöötamiseks. Valitsuskomisjoni töö lihtsustamiseks moodustatakse juhtrühm, mis töötab läbi lahendusvariandid ja mõjud detailides. Kõige varem võivad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis jõustuda 2022. aastal.

 

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa koostööna hakatakse pakkuma töövahendust neile lühiajalistele välismaalastest töötajatele, kes on kaotanud töö, et viia paindlikumalt kokku tööjõu pakkumine ja hooajalise tööjõu vajadus.
01.06.2020

Töövahendusteenuse pakkumine aitab vähendada hooajalist tööjõupuudust

Alates tänasest on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.

"Pean õigeks, et töötuks olemise ajal on võimalik edaspidi lühiajaliselt töötada hüvitisi kaotamata ning hoida seeläbi sidet tööturuga. Ka hüvitiste tõstmine aitab meil vähendada töötute vaesusriski ning motiveerida inimesi tööotsingutel," sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.
28.05.2020

Valitsus kiitis heaks töötushüvitise ja töötutoetuse tõstmise, tööampsude lubamise ning pikendas töötasuhüvitise maksmist

Tänasel istungil kiitis valitsus heaks seadusemuudatused, millega tõstetakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust, lubatakse edaspidi ajutist töötamist töötuks olemise ajal ning täpsustatakse töötuskindlustushüvitise tingimusi seoses välismaal töötamise ning hooajatöödega. Lisaks andis valitsus heakskiidu töötasuhüvitise pikendamiseks ühe kuu võrra kinnitades selleks otsused vajalike eelarvevahendite kohta.