Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Töötuskindlustuse maksemäär jääb samaks

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on praeguses tööturu olukorras oluline tagada töötukassale piisavad ressursid nii töötavate kui töötute inimeste toetamiseks.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on praeguses tööturu olukorras oluline tagada töötukassale piisavad ressursid nii töötavate kui töötute inimeste toetamiseks.

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks töötukassa nõukogu ettepaneku, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on praeguses tööturu olukorras oluline tagada töötukassale piisavad ressursid nii töötavate kui töötute inimeste toetamiseks. „Viimaste aastate kogemus näitab selgelt, et ainuõige on koguda headel aegadel sihtfondidesse vahendeid, et töötuse kasvades olla valmis ootamatusteks ja osutada tööturu teenuseid ning maksta toetusi. Suutsime COVID-19 kriisi ajal ennetada massilisi koondamisi ja ettevõtete pankrotte tänu sellele, et töötukassa kogutud reservide abil oli võimalik luua kiiresti tööturuolukorrale vastavaid palgatoetuse meetmeid.“

Prognoosi kohaselt laekub töötuskindlustusmakseid 2022. aastal 246,5 miljonit eurot. 2023. aastal laekub ligi 261,6 miljonit eurot ning 2024. ja 2025. aastal vastavalt 275,7 ning 289,9 miljonit eurot. Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt – töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.

Tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite tagamiseks on kavas kanda 2022. aastal töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali üle 19,8% sihtfondide mahust, kokku 48,8 miljonit eurot. Seejuures kindlustatute sihtfondist kantakse üle 31,7 miljonit ja tööandjate sihtfondist 17,1 miljonit eurot. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal tööturuteenuste (näiteks koolituste) osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks.

Töötuskindlustussüsteem loodi Eestis 2002. aastal. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009-2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmakse määr on olnud alates 2015. aastast 2,4 protsenti.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Aprillis käivitus sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Neli intensiivset töökuud annavad lootust arvata, et muutused on võimalikud ja lähiaastatel leiame lastega töötavate spetsialistide puudusele leevendust, vähendades teenuste ja hindamiste dubleerimist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
15.09.2021|Sotsiaalministeerium

UURING: Vanemad hindavad oma lapse lasteaeda või lapsehoidu valdavalt kõrgelt, kuid tugispetsialistidest on suur puudus

Vanemad hindavad oma lapse lasteaeda või lapsehoidu valdavalt kõrgelt, kuid muret teeb erivajadusega lastele sobivate lasteaiarühmade ja tugispetsialistide puudus, selgub värskest alushariduse ja lapsehoiu uuringust.

Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.
14.09.2021

Kollektiivlepingute laiendamine sai konkreetsemad piirid

Eile riigikogus vastuvõetud seadusemuudatustega kehtestatakse uued kollektiivlepingute laiendamise tingimused. Töötasu ning töö- ja puhkeaja tingimusi saab nüüd kogu sektorile laiendada juhul, kui selles on kokku leppinud töötajad ja tööandjad, kes täidavad kindlad esinduskriteeriumid. Muudatustega viiakse kollektiivlepingu laiendamine vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega.