Sa oled siin

Töötuskindlustusmakse määr jääb samaks

Foto: Pexels.com

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul tuleb parematel aegadel koguda piisavalt reserve, et kindlustada vajalike vahendite olemasolu tulevikus, kui majanduse ja tööturu olukord ei pruugi enam nii hea olla. "Töötuskindlustusmakse määra säilitamine on vajalik ka seetõttu, et koos keskmise palga tõusuga kasvab igal aastal ka inimestele väljamakstavate hüvitiste suurus. Pean oluliseks, et töötukassal oleksid selleks tagatud piisavad vahendid.“

Tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite tagamiseks on kavas 2020. aastal töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali üle kanda 17,6% ehk 38,2 miljonit eurot, millest 24,8 miljonit pärineb kindlustatute makse laekumisest ja 13,4 miljonit eurot tööandjate makse laekumisest. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, näiteks stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks.

Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega suureneks prognoosi järgi 2020. aastal töötukassa varad 37,5 miljoni euro võrra. Oodatav netovara väärtus on 2020. aasta lõpuks 871,5 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 798,1 miljonit eurot.

Töötuskindlustussüsteem loodi Eestis 2002. aastal. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009 – 2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmakse määr on olnud 2015 aastast 2,4%.

Veel uudiseid samal teemal

EEA / Norway Grants logo
03.10.2019|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitsesse ja kohalikku arengusse tuleb üle 21 miljoni euro lisaraha

Laste liikumisse, sotsiaalkaitsesse ja kohalikku arengusse investeeritakse lähiaastail Eesti ning Euroopa Majanduspiirkonna riikide Norra, Islandi ja Liechtensteini koostöös 21,2 miljonit eurot. Lisaks sotsiaalministeeriumi valdkondadele tegeletakse koostööprogrammis ka hariduse tugiteenuste ja noorte õigusrikkujate abistamise tõhustamise ning kultuuripärandi säilitamisega väikelinnades.

08.08.2019

ANALÜÜS: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid

Sotsiaalministeeriumis koostatud värskest analüüsist selgub, et tööandjad, töötajad ja riik peaksid senisest enam panustama töötaja vaimse tervise hoidmisesse.