Sa oled siin

Töövõime hindamise metoodika läbis testimise

Töövõimereform
Töövõimereform

Vähenenud töövõimega isikute hindamise metoodika testimise tulemused kinnitasid valitud lähenemisviisi toimivust ning andsid juhtnööre hindamise paremaks elluviimiseks.
 
Järgmisel aastal algav töövõimereform tähendab üleminekut töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele koos mitmete uute teenustega. Saamaks teada, kas uus hindamismetoodika toimib ning on praktikas elluviidav, testis ministeerium seda koostöös töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega 275 töövõimekaoga inimese osalusel.
 
Täna töövõimereformi juhtrühmale esitletud testist selgus, et uue metoodika põhimõtted töötavad, kuid enne kasutuselevõttu on vaja teha metoodikas ja selle juhendites veel mõningaid täpsustusi ja parandusi. Ministeerium küsis testitutelt põhjalikku tagasisidet ning analüüsib seda koos metoodika autorite, töötukassa ja sihtrühmade esindajatega.
 
Töövõime hindamise metoodika on valminud tunnustatud rahvusvahelisi standardeid järgides Eesti töötervishoiuarstide eestvedamisel. Test kinnitas, et metoodika võimaldab hinnata eesmärgipäraselt inimeste terviseseisundist tulenevat võimekust ja takistusi töötamisel.
 
Rakendamise juures uuriti, kui hästi on sõnastatud asjasse puutuvad dokumendid ning toimib hindamisprotsess, näiteks infovahetus asutuste ja andmebaaside vahel. Siinjuures vaadeldi kahe ankeedi toimivust, millest ühe täidab töötukassa klient ja teise töövõimet hindav arst.
 
„Nagu ikka uue asja puhul, ilmnes ka siin, et ankeedi küsimused ei olnud alati üheselt mõistetavad ning vastused ei kirjeldanud seda infot, mida oodati,“ kommenteeris tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev testi tulemusi.
 
„Samuti selgus, et töövõimet hindavad arstid vajavad põhjalikumat koolitust, ning saime kasulikke ideid juhendite arusaadavamaks muutmiseks.“ Ministri sõnul on plaanis viia vastavad koolitused läbi järgmisel aastal tuginedes muuhulgas testi kogemusele. 
 
Töövõime hindamises on vaja kasutada ka tervise infosüsteemi andmeid. Nimelt, kui ülal mainitud arst koostab töötukassa jaoks eksperthinnangut, ei piirdu ta üksnes sellega, mida inimene ise enda kohta ankeedis kirjutas, vaid võrdleb seda terviseseisundi kirjeldusega, mille on tema isiklik eri- või perearst tervise infosüsteemi lisanud.
 
Testist ilmnes, et kohati on taoline info puudulik või raskesti kasutatav. Tervise infosüsteemist saadavate andmete kvaliteedi parandamiseks suhtleb ministeerium haiglate ja perearstidega, toeks terviseameti tehtav järelevalve ning tehnilised arendused.
 
Töövõimereformi juhtrühm võttis testi tulemused teadmiseks, edasi arutab ministeerium tulemusi peamiste reformi sihtrühmadega. Juba sel reedel peetakse nõu vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonidega ning plaanis on jätkata dialoogi ka edaspidi. Metoodika rakendusliku poole parandamisel toetutakse ka enam kui sajalt testis osalenud töövõimekaoga inimeselt saadud väärtuslikule tagasisidele.
                                                                                                    
„Soov on muuta küsimustikud selliseks, et keegi taotlejatest ei jääks hindamata seetõttu, et ta ei saanud ankeedi sõnastusest aru,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Tema sõnul aitab taolist riski maandada ka asjaolu, et ankeeti on võimalik täita üheskoos töötukassa juhtumikorraldajaga, kes on läbinud vastava koolituse.
 
Töövõimereform rakendub järk-järgult aastatel 2016-2022. Kõigepealt ehk järgmise aasta 1. jaanuarist hakkavad praegused töövõimekaoga inimesed saama soovi korral uusi teenuseid, mis aitavad neil elus paremini toime tulla ja tööd leida.
 
Algselt pidi samaaegselt käivituma eelmainitud metoodikale tuginev uutmoodi hindamine koos töövõimetoetuse maksmise ja aktiivsusnõuetega, kuid lähtudes mai alguses värskete ministrite tehtud ettepanekutest on plaanis lükata uue metoodika alusel hindamine ja uue toetuse maksmine pool aastat edasi ehk alustada 1. juulist 2016.
 
 
Alo Raun
Nõunik
Sotsiaalministeerium
Kommunikatsiooniosakond
626 9323
alo.raun@sm.ee